Karolingid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} |
||
'''Karolingid''' on läänegermaani [[frangid|frankide]] [[valitsejasugu]], mis valitses '''Karolingide dünastia''' ehk '''Frankide dünastiana''' [[Frangi riik]]i ja hiljem teisi riike. |
|||
'''Karolingideks''' või ka '''Karolingide dünastiaks''' ja ka '''Frankide dünastiaks''', nimetatakse [[dünastia]]t, mis sai oma nime [[Karl Suur]]e järgi. Alates [[majordoomus]] [[Pippin Herstalis]]t (687–714) valitsesid Karolingid [[Frangi riik]]i. |
|||
Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja [[Karl Suur]]e järgi, kellest põlvnesid hilisemad Karolingide valitsejad. |
|||
[[Karl Martell]] (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal aastani 911 ja Prantsusmaal aastani 980. |
|||
Alates [[majordoomus]] [[Pippin Keskmine|Pippin Keskmisest]] (687–714) valitsesid Karolingid [[Frangi riik]]i. |
|||
[[Karl Martell]] (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling [[Pippin Lühike]] [[Frangi kuningas|Frangi kuningaks]]. Pärast Frangi riigi jaotamist [[Verduni leping]]uga 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal ([[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis) väljasuremiseni aastal 911 ja Prantsusmaal ([[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigis]]) kahe katkestusega kuni dümastiavahetuseni [[Kapetingid]]e võimule tulekuga 987. [[Alam-Lotring]]i hertsogiriigis valitses 11. sajandi alguseni Lääne-Frangi Karolingide kõrvalharu. Sellega suri Karolingide suguvõsa meesliinis välja (kui arvestada ainult pärimisõiguslikke abielust sündinud poegi). Karolingide valitsejate troonikõlbmatuid abieluväliseid lapsi ja Karl Suure naisliinis järeltulijaid oli siiski arvukalt. |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 17. oktoober 2014, kell 10:50
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
Karolingid on läänegermaani frankide valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem teisi riike.
Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi, kellest põlvnesid hilisemad Karolingide valitsejad.
Alates majordoomus Pippin Keskmisest (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karl Martell (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist Verduni lepinguga 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal ([[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis) väljasuremiseni aastal 911 ja Prantsusmaal (Lääne-Frangi riigis) kahe katkestusega kuni dümastiavahetuseni Kapetingide võimule tulekuga 987. Alam-Lotringi hertsogiriigis valitses 11. sajandi alguseni Lääne-Frangi Karolingide kõrvalharu. Sellega suri Karolingide suguvõsa meesliinis välja (kui arvestada ainult pärimisõiguslikke abielust sündinud poegi). Karolingide valitsejate troonikõlbmatuid abieluväliseid lapsi ja Karl Suure naisliinis järeltulijaid oli siiski arvukalt.