Prostaglandiinid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on [[eikosanoidid]]: prostaglandiinid, [[tromboksaanid]], [[prostatsükliinid]] ja [[leukotrieenid]]. Nende ensümaatiline [[biosüntees]] lähtub [[küllastumata ühendid|küllastumata]] C<sub>20</sub>-[[karboksüülhapped|karboksüülhapetest]], nagu näiteks [[arahidoonhape]]. |
Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on [[eikosanoidid]]: prostaglandiinid, [[tromboksaanid]], [[prostatsükliinid]] ja [[leukotrieenid]]. Nende ensümaatiline [[biosüntees]] lähtub [[küllastumata ühendid|küllastumata]] C<sub>20</sub>-[[karboksüülhapped|karboksüülhapetest]], nagu näiteks [[arahidoonhape]]. |
||
1930. aastatel saadi jäära [[seemnepõieke]]stest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. |
1930. aastatel saadi jäära [[seemnepõieke]]stest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. Prostaglandiinid arvati pärinevat [[eesnääre|eesnäärmest]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 616:2004.</ref> Praeguseks on teada, et prostaglandiine leidub pea kõigis loomsetes kudedes, kus neil on erinevad regulatiivsed funktsioonid, nagu bronhiaallihaste lõdvestamine ja kokkutõmbamine, vereliistakute agregatsioon ja disagregatsioon, sünnituse esilekutsumine ja põletiku regulatsioon. PG-dele on iseloomulik, et väga väikesed kogused omavad märkimisväärset füsioloogilist toimet. |
||
Prostaglandiinid arvati pärinevat [[eesnääre|eesnäärmest]].<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]", 616:2004.</ref> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 16. oktoober 2014, kell 09:18
Prostaglandiinid on rühm füsioloogiliselt aktiivseid hormooni-sarnaseid lipiide. Prostaglandiinide (PG) molekulides esineb 20 süsiniku aatomit, s.h. tsüklopentaani ring.
Üks oluliste bioloogiliste protsesside regulaatorite klass on eikosanoidid: prostaglandiinid, tromboksaanid, prostatsükliinid ja leukotrieenid. Nende ensümaatiline biosüntees lähtub küllastumata C20-karboksüülhapetest, nagu näiteks arahidoonhape.
1930. aastatel saadi jäära seemnepõiekestest struktuurilt sarnaste ühendite rühm, mida hakati kutsuma prostaglandiinideks. Prostaglandiinid arvati pärinevat eesnäärmest.[1] Praeguseks on teada, et prostaglandiine leidub pea kõigis loomsetes kudedes, kus neil on erinevad regulatiivsed funktsioonid, nagu bronhiaallihaste lõdvestamine ja kokkutõmbamine, vereliistakute agregatsioon ja disagregatsioon, sünnituse esilekutsumine ja põletiku regulatsioon. PG-dele on iseloomulik, et väga väikesed kogused omavad märkimisväärset füsioloogilist toimet.
Vaata ka
Viited
- ↑ "Meditsiinisõnastik", 616:2004.
Välisallikad
- U. S. v. Euler, Über die Spezifische Blutdrucksenkende Substanz des Menschlichen Prostata- und Samenblasensekretes, Klinische Wochenschrift, 17. august 1935, 14. väljaanne, nr 33, lk 1182-1183, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (saksa keeles)
- Ulf von Euler, HISTORY AND DEVELOPMENT OF PROSTAGLANDINS, Gen. Pharmac., 14. väljaanne, lk 3 kuni 6, 1983, 0306-3623/83/010003-04503.00/0, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)
- Explorable.com, Prostaglandins and Biologically Active Substances, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014) (inglise keeles)