Eesti Riiklik Sümfooniaorkester: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lmbt (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:


'''Eesti Riiklik Sümfooniaorkester''' (lühend '''ERSO''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[sümfooniaorkester]].
'''Eesti Riiklik Sümfooniaorkester''' (lühend '''ERSO''') on [[Tallinn]]as tegutsev [[sümfooniaorkester]].

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks.

Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–79), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993–2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). Hooajal 2012/13 on ERSO resideeriv artist Mihkel Poll ning resideeriv helilooja Helena Tulve.

ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. Orkester on käinud turneedel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja endises Nõukogude Liidus ning osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel (“Läänemere festival”, “NYYD”, “Nargenfestival”, “Birgitta festival”, “Eesti muusika päevad”, “MustonenFest” jt).


Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio [[Hugo Schütz]]i juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat.
Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio [[Hugo Schütz]]i juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat.

Redaktsioon: 4. oktoober 2014, kell 21:28

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis 2008 (Foto: Eesti välisministeerium)

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester.

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on vanim regulaarselt tegutsev sümfooniaorkester Eestis. Orkestri ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Lisaks iganädalastele kontsertidele Estonia kontserdisaalis esineb kollektiiv sageli ka teistes Eesti linnades ning mitu korda hooajas ka välismaal. ERSO repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisaja heliloominguni ning orkester on olnud peaaegu kõigi Eesti heliloojate sümfooniliste teoste esmaesitajaks.

Alates 2010. aastast on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Neeme Järvi, aastast 2002 on kunstiline nõustaja Paavo Järvi ning aastast 2007 peakülalisdirigent Olari Elts. Orkestri varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots (1939–44), Paul Karp (1944–50), Roman Matsov (1950–63), Neeme Järvi (1963–79), Peeter Lilje (1980–90), Leo Krämer (1991–93), Arvo Volmer (1993–2001) ja Nikolai Aleksejev (2001–10). Hooajal 2012/13 on ERSO resideeriv artist Mihkel Poll ning resideeriv helilooja Helena Tulve.

ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. Orkester on käinud turneedel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja endises Nõukogude Liidus ning osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel (“Läänemere festival”, “NYYD”, “Nargenfestival”, “Birgitta festival”, “Eesti muusika päevad”, “MustonenFest” jt).

Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat.

Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni ajal oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sümfooniaorkester. Praegust nime kannab orkester 1975. aastast, kuigi kuni Eesti taasiseseisvumiseni olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester. Kuigi juba 1975. aastal asendati nimes sõna "raadio" sõnaga "riiklik", oli orkester Eesti Raadio hallata aastani 1993.

Peadirigendid

Välislingid

  • Koduleht
  • Eesti Riiklik Sümfooniaorkester andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
  • Priit Kuusk (6. veebruar 2009). "ERSO valmistub kontserdireisiks USAsse". ERR. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |autorilink= (juhend)