Arutelu:Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

... olid paralleelselt kasutusel veel nimekujud Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester ja ENSV teeneline kollektiiv riiklik sümfooniaorkester.

Eesti NSV-s oli aunimetusena kasutusel Eesti NSV teeneline orkester (vt Eesti NSV aunimetused), aga kas seda nüüd ERSO nime osaks saab pidada. Välja võetud. 88.196.28.229 5. oktoober 2014, kell 17:14 (EEST)

Kas on ikka tegemist järjepidevalt sama institutsiooniga? Näiteks ma ei usu, et 1944. aastal Eesti NSV-s Landessender Revali Sümfooniaorkester tegutses.

On küll järjepidevuse mõttes sama orkester. Orkestri puhul on seda lihtne koosseisu järgi vaadata. Kui 1944 Nõukogude okupatsioon taaskehtestati, siis muutus mõistagi ka orkestri nimi. Pärtel Toompere (arutelu) 28. mai 2016, kell 22:16 (EEST)

Nii ongi otsuses öeldud, et "muuta Landessender Revali Sümfooniaorkester Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkestriks"?

Ma ei oska öelda nende otsuste - käskkirjade kohta. Kas need on olemas ja kas neid saab näha ja mis seal kirjas on? Fakt on see, et kui 1941 Nõukogude okupatsiooni ajal kandis üks orkester nime Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester, siis pärast Nõukogude vägede taandumist nad mõned nädalad ei mänginud ning tulid siis kokku uue nime all, aga sama koosseisuga (75-st liikmest 55 olid samad, kes ennegi - nii väidab Ivalo Randalu "Teater.Muusika.Kinos" veebr 2014) ja sama dirigendiga. Ja uue okupatsiooni saabudes tuleb jälle kokku sama orkester, aga jälle uue nimega. Ja see on piisav, et pidada neid üheks orkestriks - nii arvavad ka kõik ERSO ajalugu käsitlevad eestiaegsed kirjutised, sh see sama "Teater.Muusika.Kino" artiklite sari või orkestri 85. aastapäevaks välja antud raamat. Pärtel Toompere (arutelu) 30. mai 2016, kell 17:00 (EEST)

Ma arvan, et võib lugeda samaks. Küll aga peaksid need asjaolud artiklist selguma, nii et lugejal oleks võimalik kujundada oma arvamus. Andres (arutelu) 30. mai 2016, kell 18:06 (EEST)