Androgeenid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Andres teisaldas lehekülje Androgeen ümbersuunamise Androgeenid asemele
Mariina (arutelu | kaastöö)
28. rida: 28. rida:


== Välisallikad ==
== Välisallikad ==
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/24060/androgen Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s]
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/24060/androgen Sissekanne [[Encyclopædia Britannica]]-s]
* Borlak J, Schulte I, Thum T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15155560 Androgen metabolism in [[tüümus|thymus]] of fetal and adult rats. Lühikokkuvõte.], Drug Metab Dispos., juuni 2004;32(6):675-9., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>


[[Kategooria:Androloogia]]
[[Kategooria:Androloogia]]

Redaktsioon: 4. oktoober 2014, kell 12:43

Androgeenid ehk meessuguhormoonid (inglise keeles androgen) looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades (androgeeni retseptorid).

Isastel (sh meestel) sünteesitakse androgeenid munandites (Leydigi rakkudes) ja neerupealisekoores kolesteroolist.

Emastel (sh naistel) on veres üsna rohkelt androgeene ja mingil määral on androgeene ka munasarjades.

Androgeenid on testosteroon, dihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jpt.

Androgeenide eritumine allub hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete-telje kontrollile.

Androgeenideks nimetatakse ka sünteetilisi hormoonpreparaate, mis jäljendavad looduslikke androgeenide funktsioone.

Sünteetilisi androgeene manustatakse mitmesuguste haiguslike seisundite korral.

Funktsioonid

Androgeenid on isastel olulised spermatogeneesis, eesnäärme funktsioneerimisel, suguelundite arengus ja sekundaarsete sugutunnuste kujunemisel (hääletämber, karvakasv jt), sugutungiga seonduvas aga ka geenide regulatsioonis.

Patoloogia

Eesnäärmevähki loetakse ainumaks hormoon-sõltuvaks pahaloomuliseks kasvajaks meestel, mille kasvu soodustavad androgeenid.[1]

Vaata ka

Viited

  1. Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 75, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067.

Välisallikad