AIDS: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:
}}
}}
'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptoom]]ide ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus ja millele on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.
'''AIDS''' ehk '''omandatud immuunpuudulikkuse sündroom''' (OIPS) on [[inimene|inimese]] [[immuunsüsteem]]i kahjustavate [[sümptoom]]ide ja [[infektsioon]]ide kogum, mida põhjustab [[HI-viirus]]e nakkus ja millele on iseloomulikud oportunistlikud [[infektsioon]]id ja [[kasvaja]]d.

== Nimetus ==
AIDS on [[inglise keel]]ne lühend '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''.

Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.

== Ajalugu ==
AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] (tollal [[Belgia Kongo]]). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles [[1981]]. aastal ja HI-viirus isoleeriti [[1983]]. aastal.<ref>[http://teadus.err.ee/v/tervis/4f876fa9-e7bd-4afc-aded-162ac0d5955a "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm"] ERR Teadus, 3. oktoober 2014</ref>


== Oportunistlikud mükoosid ==
== Oportunistlikud mükoosid ==


AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]'' liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.[[
AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud [[mükoos]]id: suu ja neelu soor, [[söögitoru]] [[kandidiaas]] (põhjustateks ''[[Candida]]'' sp.), [[dermatofütoos]]id (''[[Trichophyton]]'' liigid, ''Epidermopythin floccosum''), pneumotsüstis-pneumoonia (''[[Pneumocystis jiroveci]]''), [[kopsukrüptokokoos]], peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (''[[Cryptococcus neoformans]]''), süsteemne [[histoplasmoos]] (''[[Histoplasma capsulatum]]''), mikrosporidioos (''[[Enterocytozoon bieneusi]]''), [[kopsuaspergilloos]] (''[[Aspergillus fumigatus]]'') jt.<ref>[[Raivo Masso]], [[Anu Saag]], [[Marika Masso]], "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008</ref>
== Nimi ==
AIDS on [[inglise keel]]ne lühend '''''A'''cquired '''i'''mmuno'''d'''eficiency '''s'''yndrome ''või'' '''A'''cquired '''i'''mmunodeficiency '''s'''yndrome''


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 3. oktoober 2014, kell 14:13

Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
Syndroma Immunodefectus Acquisiti
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.24
RHK-9 042
DiseasesDB 5938
MedlinePlus 000594
eMedicine emerg/253
MeSH D000163

AIDS ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptoomide ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus ja millele on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Nimetus

AIDS on inglise keelne lühend Acquired immunodeficiency syndrome või Acquired immunodeficiency syndrome.

Termis AIDS võeti kasutusele 1982. aastal.

Ajalugu

AIDSi laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Kongo Demokraatlikus Vabariigis (tollal Belgia Kongo). Pärast riigi iseseisvumist 1960. aastal ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatamisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[1]

Oportunistlikud mükoosid

AIDSihaigetel esinevad sagedasti oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[2]

Vaata ka

Viited

  1. "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014
  2. Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008

Välislingid

Mall:Link FA

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link GA Mall:Link FA Mall:Link FA