Tove Jansson: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
1. rida: 1. rida:
[[File:Tove Jansson 1956.jpg|thumb|Tove Jansson 1956. aastal]]
[[File:Tove Jansson 1956.jpg|thumb|Tove Jansson 1956. aastal]]
'''Tove Marika Jansson''' ([[9. august]] [[1914]] [[Helsingi]] – [[27. juuni]] [[2001]] Helsingi) oli [[soomerootslased|soomerootsi]] kirjanik, raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning kunstnik. Tema loodud on kuulsad [[Muumitrollid]].
'''Tove Marika Jansson''' ([[9. august]] [[1914]] [[Helsingi]] – [[27. juuni]] [[2001]] Helsingi) oli [[soomerootslased|soomerootsi]] kirjanik, raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning kunstnik. Tema loodud on kuulsad [[Muumitrollid]].

== Elukäik ==
Tove Jansson sündis ning ka suri Soomes [[Helsingi]]s.

Ta oli skulptor [[Viktor Jansson]]i ning illustraator Signe Hammarsten-Janssoni tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: Per Olof Jansson oli fotograaf ning Lars Jansson koomiksite autor.

[[Soomerootslased|Soomerootslasena]] kirjutas Jansson kõik oma raamatud algselt [[rootsi keel]]es.

Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta oma perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel. See on üks {{kas|Pellinki saarestiku saar}}, mis asub [[Porvoo]] linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos oma partneri, graafik [[Tuulikki Pietilä]]'ga.

Tema raamat "Bildhuggarens dotter" ([[1968]]) ([[eesti keel]]es "[[Kujuri tütar]]") on autobiograafiline teos tema nooruspõlvest.


== Looming ==
== Looming ==

Redaktsioon: 17. september 2014, kell 14:11

Tove Jansson 1956. aastal

Tove Marika Jansson (9. august 1914 Helsingi27. juuni 2001 Helsingi) oli soomerootsi kirjanik, raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid.

Looming

Raamatud

Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.

Kirjastaja keeldus esialgu kasutamast nime Muumid, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "Väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "Sabatäht" (1946) ning "Võlukübar" (1948) tõid autorile kuulsuse.

Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ning üleloomulikke nähtusi.

"Sabatäht" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale).

"Võlukübar" on kogumik suvejutte.

"Muumipapa memuaarid" (1950) räägib lugusid Muumipapa seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile.

"Ohtlik jaanipäev" (1955) näitab teatrimaailma veidrusi: muumitrollid leiavad mahajäetud teatri ning etendavad seal suurejoonelise etenduse, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi.

"Trollitalv" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama omanäolist psühholoogilist sügavust, eemaldudes seeläbi aina enam esimeste raamatute kergest südamlikkusest ning lapselikust rõõmust.

Peale raamatut "Hilja novembris" loobus Tove Jansson muumilugude loomisest ning asus kirjutama täiskasvanutele.

Muumilugude ja -lühijuttude kõrval on Tove Jansson kirjutanud ja illustreerinud ka neli populaarset Muumide pildiraamatut: "Muumiraamat", "Mymla ja väike My" (1952), "Kes trööstib Tillut?" (1960); "Ohtlik reis" (1977) ning "Kutsumata külaline" (1980).

Teosed kronoloogiliselt

Eesti keeles ilmunud teosed

Tunnustused