Muumipapa memuaarid

Allikas: Vikipeedia

"Muumipapa memuaarid" on Tove Janssoni neljas muumilugude raamat, kirjutatud 1950. aastal. Seda teost on mainitud ka varasemates muumiraamatutes, kus Muumipapa midagi kirjutab.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muumipapa on kirjutanud autobiograafia oma noorusajast ja tollal läbielatud hämmastavatest seiklustest, millest pajatab nüüd oma pojale Muumitrollile ning tema sõpradele Sniffile ja Nuuskmõmmikule.

Loo algul on Muumipapa lastekodus, kuid ta tüdineb peagi igava ja karmi koduvana nõudmistest, lahkub sealt ning kohtab Fredriksoni. Üheskoos edasi rännates kohutvad nad veel Snifi isa Nuhkloomaga ja Nuuskmõmmiku isa Sekeldajaga. Nad ehitavad laeva, kus elada ja millega oleks parem seigelda. Laeva sadamast merele saamiseks kasutavad nad ära tohutusuurt ja pisut rumalat dront Edwardit, kelle viha eest nad kiiresti põgenema peavad ning päästavad üsna reisi algul Koduvana tädi Urri käest, kes teda nahka tahab pista. Peagi saavad nad aga aru, et Koduvana tädi on äärmiselt tüütu ja kamandav, kuid õnneks kujunevad asjalood nii, et ta viiakse ühe vastuolu käigus pleektatsude poolt minema.

Peale pikka retke jõuavad nad kaugele mandrile ning kohtuvad Mymla suure perega. Mymla tütar sõbruneb nendega õige pea ning kogu sõpruskond on kutsustud nende isa Jonesi e Valitseja 100. sünnipäevale, kus kõigile külalistele auhindu jagatakse. Sel kaugel saarel leitakse omale uued kodud, kuigi neid püüab hirmutada üks kohalik kummitus. Kuid kui nad temaga kaupa tahavad teha, leebub ka kummitus ning muutub endisest palju sõbralikumaks.

Samal ajal on Fredriksson loonud Valitseja auks uue laeva, mis peaks liikuma nii maal kui merel ning selle nimeks saab "Mereorggester". Laeva esmareisi ajal püüab seda rünnata hiidkala, ent see katse ebaõnnestub, kuna dront Edward talle peale istub. Järgmiseks kohtab Nuhkloom Kohmlooma, kellega ta salaja abiellub. Muumipapa aga päästab merehädast ühe käekotiga muumitrolli, kes juhtub olema Muumimamma.