Väikesed trollid ja suur veeuputus

Allikas: Vikipeedia

"Väikesed trollid ja suur veeuputus" on soomerootsi lastekirjaniku Tove Janssoni esimene muumilugude raamat. See on kirjutatud aastal 1945.

Seda on peetud ka omamoodi sissejuhatuseks hilisematele muumilugudele, sest tegelasi on seal vähem kui teistes raamatutes.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muumimamma ja Muumitroll ekslevad hirmsas pimedas metsas, otside Muumipapat, kes on Hatifnattidega seiklema läinud. Nad kohtavad üht pisikest olendit, kes nendega liitub ja saab hilisemates raamatutes nimeks Sniff. Oma tee valgustamiseks on neil tulp. Metsas ründab neid hiigelmadu ning nad päästab naine, kes tuleb välja sellesama tulbi seest ja keda seetõttu hüütakse Tullipaks.

Hiljem jõuavad nad ühe vana mehe maja juurde, kes kutsub neid elama oma aeda, mis on tervenisti kompvekkidest tehtud. Kui nad avastavad, et aias paistev päike on tegelikult tehtud läikpaberist, otsustavad nad siiski edasi liikuda. Muumimammat ründab sipelgakaru, kuid teised päästavad ta ära. Viimaks leiavadki nad hatifnatid ja istuvad ühte nende paati. Kuna tundub, et sel pole kindlat sihti, kutsuvad nad paati ühe meretrolli, kes neid aitab. Kui nad kuivale maale jõavad, lahkuvad nii hatifnatid kui meretroll.

Nad suunduvad taas Muumipapat otsima ning jõuavad maja juurde, kus elab punaste juustega poiss ning too ütleb, et on Muumipapat näinud. Muumimamma, Muumitroll ja Sniff kiirustavad teda otsima, kuid Tullipa jääb poisi juurde elama. Peagi avastavad nad, et vesi on kiiresti tõusma hakanud ning päästavad ära kassi koos poegadega. Seejärel jätkavad nad oma otsinguid, kasutades tooli paadi asemikuna. Neile triivib vastu pudel appikutsega Muumipapalt ning toonekure abiga leiavad nad puude vahele kinni jäänud Muumipapa. Tema vabaks päästnud, suunduvad nad tagasi kuivale maale ning Muumipapa on väga mures selle pärast, et ta oli alles äsja valmis saanud Muumimaja ning siis viis vool selle endaga kaasa. Väikesel jalutuskäigul jõuavad nad kaunisse orgu, kuhu on pidama jäänud ka Muumimaja.