Roundup: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
2. rida: 2. rida:
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|thumb|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]
[[pilt:Glyphosate-3D-balls.png|thumb|Glüfosaadi ruumiline kujutis]]


'''Roundup''' on [[Monsanto]] poolt toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi ([[kaubamärk]]). Roundup on kasutusel kogu maailmas ning mitteametlike allikate järgi on see maailma enimmüüdud [[agrokemikaal]]. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine, ning see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.<ref>[http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]</ref> Maailmas on ligi 30 firmat, mis glüfosaati toodavad.
'''Roundup''' on [[Monsanto]] toodetava [[herbitsiid]]i brändinimi ([[kaubamärk]]). Roundup on kasutusel kogu maailmas ja mitteametlike allikate järgi on see maailma müüduim [[agrokemikaal]]. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine ja see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.<ref>[http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-2.pdf Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012]</ref> Maailmas on ligi 30 firmat, kus toodetakse glüfosaati.


==Keemiline koostis==
==Keemiline koostis==
8. rida: 8. rida:


===Toime===
===Toime===
Glüfosaat pärsib [[aminohape]]te [[türosiin]]i, [[trüptofaan]]i ja [[fenüülalaniin]]i sünteesimiseks vajaliku [[ensüümid|ensüüm]]i tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse aga ka juurte kaudu (näit glüfosaadiga ''väestatud'' taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub [[taimed]]e [[algkude]]des (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.<ref>[http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf Glyphosate and Plant-Microbe interactions]</ref>
Glüfosaat pärsib [[aminohape]]te [[türosiin]]i, [[trüptofaan]]i ja [[fenüülalaniin]]i sünteesimiseks vajaliku [[ensüümid|ensüüm]]i tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (nt glüfosaadiga ''väestatud'' taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub [[taimed]]e [[algkude]]des (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.<ref>[http://www.indianacca.org/abstract_papers/papers/abstract_21.pdf Glyphosate and Plant-Microbe interactions]</ref>
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole väga efektiivne.
Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole eriti efektiivne.


Kuid seda siiski kasutatakse [[sibul]]ate, [[küüslauk|küüs-]] ja [[porrulauk]]ude herbitsiidina.<ref>Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, [http://books.google.ee/books?id=MFOkkkYn8cIC&pg=PA471&dq=glyphosate+and+garlic&hl=et&sa=X&ei=TU9uU8D5CsXX7AbM1ICgDQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=glyphosate%20and%20garlic&f=false Weed Science: Principles and Practices], 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Kuid seda siiski kasutatakse [[sibul]]ate, [[küüslauk|küüs-]] ja [[porrulauk]]ude herbitsiidina.<ref>Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, [http://books.google.ee/books?id=MFOkkkYn8cIC&pg=PA471&dq=glyphosate+and+garlic&hl=et&sa=X&ei=TU9uU8D5CsXX7AbM1ICgDQ&ved=0CDUQ6AEwAA#v=onepage&q=glyphosate%20and%20garlic&f=false Weed Science: Principles and Practices], 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
16. rida: 16. rida:
==Mõju keskkonnale==
==Mõju keskkonnale==


[[Muld|Mullaga]] kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad [[bakterid]]. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – [[Texas]]e osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, [[Iowa]]s 141-päevast ning [[Rootsi]] metsamuldades isegi 1...3 aastast poolestusaega.<ref> [http://www.mindfully.org/Pesticide/Roundup-Glyphosate-Factsheet-Cox.htm Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.]</ref> Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur|USEPA]] järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend.
[[Muld|Mullaga]] kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad [[bakterid]]. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – [[Texas]]e osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, [[Iowa]]s 141-päevast ja [[Rootsi]] metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.<ref> [http://www.mindfully.org/Pesticide/Roundup-Glyphosate-Factsheet-Cox.htm Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.]</ref> Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur|USEPA]] järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend.
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on Roundup liigitatud keskkonnale ohtlike ainete klassi N.<ref name="MSDS"> [http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet]</ref>
[[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.<ref name="MSDS"> [http://lscgw1.monsanto.com/esh/msdslib.nsf/2B20DAEB04E8631C0625689700650B45/$file/Roundup%20Ultra%203000-5059en-gb.pdf Roundup Material Safety Data sheet]</ref>


Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.<ref name="MSDS"/> Laboris läbi viidud uuringute käigus langetas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ning pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.<ref name="MSDS"/>
Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.<ref name="MSDS"/> Laboris läbi viidud uuringute käigus vähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ja pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.<ref name="MSDS"/>


==Mõju inimtervisele==
==Mõju inimtervisele==


Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud mitmeid tulemusi, on uuringuid mis välistavad glüfosaadi toksilisuse ja uuringuid millede käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisuse katseloomade organismile aga ka inimestele.<ref>N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [http://gmoseralini.org/wp-content/uploads/2013/01/Benachoural.AECT_2007.pdf]</ref>
Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud vastukäivaid tulemusi: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, mille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.<ref>N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [http://gmoseralini.org/wp-content/uploads/2013/01/Benachoural.AECT_2007.pdf]</ref>
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ning [[südamepekslemine]].<ref name="MSDS"> 2</ref> Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.<ref name="MSDS"/>
Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja [[südamepekslemine]].<ref name="MSDS"> 2</ref> Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.<ref name="MSDS"/>
<ref>Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083</ref><ref>Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9464316 Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)]</ref>
<ref>Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083</ref><ref>Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9464316 Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)]</ref>


Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed kes ametialaselt glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonna faktoritest põhjustatud [[Mitte-Hodgkini lümfoom|mitte-Hodgkini lümfoom]]i tekkimisele (ligi 3x ).<ref>http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm</ref>
Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud [[Mitte-Hodgkini lümfoom|mitte-Hodgkini lümfoom]]i tekkimisele (ligi 3x ).<ref>http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm</ref>
<ref name="MSDS"/>
<ref name="MSDS"/>
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067</ref>
<ref>Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067</ref>

Redaktsioon: 26. juuli 2014, kell 16:19

Glüfosaadi keemiline valem
Glüfosaadi ruumiline kujutis

Roundup on Monsanto toodetava herbitsiidi brändinimi (kaubamärk). Roundup on kasutusel kogu maailmas ja mitteametlike allikate järgi on see maailma müüduim agrokemikaal. Viimastel aastatel on nõudlus glüfosaadi järele kasvanud kiiremini kui tootmine ja see on kergitanud glüfosaati sisaldatavate toodete hinda.[1] Maailmas on ligi 30 firmat, kus toodetakse glüfosaati.

Keemiline koostis

Selle aktiivaine on glüfosaat.

Toime

Glüfosaat pärsib aminohapete türosiini, trüptofaani ja fenüülalaniini sünteesimiseks vajaliku ensüümi tootmist. Taimed omastavad selle lehtede kaudu, sealt transporditakse see taime kasvupiirkondadesse, aga ka juurte kaudu (nt glüfosaadiga väestatud taime kõrval kasvav väestamata taime juured). Glüfosaat akumuleerub taimede algkudedes (meristeem), lehtedes, juurtes, seemnetes jm.[2]

Seetõttu toimib glüfosaat ainult kasvavate taimede puhul ning selle kasutamine ennetava herbitsiidina ei ole eriti efektiivne.

Kuid seda siiski kasutatakse sibulate, küüs- ja porrulaukude herbitsiidina.[3]

Mõju keskkonnale

Mullaga kokkupuutel ühineb glüfosaat suhteliselt lühikese aja jooksul mullaosakestega ning deaktiveerub. Glüfosaadi lagundamisele aitavad kaasa mullas elavad bakterid. Glüfosaadi poolestusaeg sõltub suuresti mullast – Texase osariigi muldades on täheldatud 3-päevast, Iowas 141-päevast ja Rootsi metsamuldades isegi 1–3-aastast poolestusaega.[4] Glüfosaati sisaldavad madalas kontsentratsioonis mitmed jõed ja ojad nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. USEPA järgi on glüfosaat "suhteliselt püsiv" ühend. Euroopa Liidus on Roundup liigitatud keskkonnaohtlike ainete klassi N.[5]

Glüfosaati sisaldavate herbitsiidide kasutamisest tingitud toidupuuduse ja pesitsemispaikade vähesuse tõttu on kahanenud kasulike lindude, putukate ja väikeimetajate arvukus.[5] Laboris läbi viidud uuringute käigus vähendas glüfosaat taimede vastupanuvõimet haigustele ja pärssis lämmastikku siduvate bakterite kasvu.[5]

Mõju inimtervisele

Uuringud glüfosaadi mõju kohta inimtervisele on andnud vastukäivaid tulemusi: on uuringuid, mis välistavad glüfosaadi toksilisuse, ja uuringuid, mille käigus on tõestatud glüfosaadi ja/või selle komplekteerimisel kasutatavate abiainete toksilisus katseloomade organismile, aga ka inimestele.[6]

Glüfosaati sisaldavad tooted on väga mürgised kõikidele loomadele, sealhulgas inimestele. Sümptomite hulka kuuluvad nahaärritus, peavalu, iiveldamine, tuimus, kõrgenenud vererõhk ja südamepekslemine.[5] Kemikaal, mida lisatakse Roundupi pindpinevuse vähendamiseks, on tugevam mürk kui glüfosaat ise, kuid nende kahe koosmõju on veelgi mürgisem.[5] [7][8]

Inimestel, kes glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad (peamiselt põllumehed ja inimesed, kes töö tõttu glüfosaati sisaldavate herbitsiididega kokku puutuvad jpt), on suurem risk nurisünnitusele, enneaegse sünnitusele ja keskkonnateguritest põhjustatud mitte-Hodgkini lümfoomi tekkimisele (ligi 3x ).[9] [5] [10]

Ajaloolist

[13]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eesti Mesinike Liidu Infoleht nr 2(70)2012
  2. ↑ Glyphosate and Plant-Microbe interactions
  3. ↑ Thomas J. Monaco, Steve C. Weller, Floyd M. Ashton, Weed Science: Principles and Practices, 4. väljaanne, John Wiley & Sons, lk 471, 2002, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.05.2014) (inglise keeles)
  4. ↑ Glyphosate Factsheet (part 1 of 2) Caroline Cox / Journal of Pesticide Reform v.108, n.3 Fall98 rev.Oct00.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Roundup Material Safety Data sheet Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "MSDS" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  6. ↑ N. Benachour, H. Sipahutar, S. Moslemi, C. Gasnier, C. Travert, G. E. Sēralini, "Time- and Dose-Dependent Effects of Roundup on Human Embryonic and Placental Cells", Arch. Environ. Contam. Toxicol. 53, 126–133 (2007), 07/s00244-006-0154-8, [1]
  7. ↑ Bradberry SM, Proudfoot AT, Vale JA, "Glyphosate poisoning", Toxicol Rev. 2004;23(3):159-67., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15862083
  8. ↑ Peluso M, Munnia A, Bolognesi C, Parodi S., "32P-postlabeling detection of DNA adducts in mice treated with the herbicide Roundup.", Environ Mol Mutagen. 1998;31(1):55-9. Osaline veebiversioon (vaadatud 27. juuli 2013)
  9. ↑ http://www.eastbaypesticidealert.org/Glyphosate%20Factsheet%201.htm
  10. ↑ Peeter Padrik, Hele Everaus, "Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele", lk 101, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN: 9789949323067
  11. ↑ http://www.monsanto.com/weedmanagement/Pages/history-roundup-ready.aspx
  12. ↑ http://www.roundup.com.au/safety-data-sheets.aspx
  13. ↑ http://www.roundup.com.au/PDF/CONCENTRATE_ADVANCED_ROUNDUP_WEEDKILLER_2013.pdf

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Roundup&oldid=3954674"