Sõnnikuhark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. juuli 2014, kell 11:22

Sõnnikuhark ehk sitahark on tööriist, mida kastutatakse näiteks loomadele sööda etteandmisel, põhu allapanemisel, lauda koristamisel, sõnniku teisaldamisel ja laotamisel.

Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguharu ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.

Hargi varreosa on umbes meetri pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide.

Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. 19. sajandi II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka külaseppade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke^[1].

Viited

↑ Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203

Vaata ka

[1] Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{allikad}}
 [[Pilt:July 2006 781.jpg|thumb|300px|Sõnnikuhark]]
-'''Sõnnikuhark''' ehk '''sitahark''' on tööriist, mida kastutatakse näiteks loomadele toidu jaotamisel, [[põhk|põhu]] allapanemisel, [[laut|lauda]] koristamisel, [[sõnnik]]u teisaldamisel ja laotamisel.
+'''Sõnnikuhark''' ehk '''sitahark''' on tööriist, mida kastutatakse näiteks loomadele sööda etteandmisel, [[põhk|põhu]] allapanemisel, [[laut|lauda]] koristamisel, [[sõnnik]]u teisaldamisel ja laotamisel.
-Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguhaara ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.
+Sõnnikuhargil on tavaliselt 3–4 teritatud hanguharu ehk piid, mis on paigutatud nõgusalt ühte ritta.
 Hargi varreosa on umbes [[meeter|meetri]] pikkune, tihti altpoolt parema haaramise huvides kerge kumerusega. Hargivarrel võib olla käepide.
-Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. [[19. sajand]]i II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka küla[[sepp]]ade valmistatud raudputke ja –harudega sõnnikuharke<ref>Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203</ref>.
+Sõnnikuhark oli algselt haruline puuhark. [[19. sajand]]i II poolel hakati puuharusid varustama raudtuppedega. Ühtlasi hakati kasutama ka küla[[sepp]]ade valmistatud raudputke ja -harudega sõnnikuharke<ref>Ränk, Arvi, Etnograafiasõnaraamat, 1995, lk 203</ref>.
 ==Viited==