Egtvedi piiga: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
teksti kohendet
PResümee puudub
(teksti kohendet)
[[Pilt:Egtvedpigensgrav.jpg|thumb|right|Kääbas, kuhu tüdruk oli maetud.]]
 
'''Egtvedi piigaks''' ([[taani keel]]es ''Egtvedpigen'') nimetatakse [[pronksiaeg|pronksiajal]] elanud neiut, kelle haud ([[tammekirstuhauad|tammekirstuhaud]]) leiti [[Taani]]st [[Jüütimaa]]lt [[Egtved]]ist. Leid on eelkõige tuntud hästi säilinud pronksiaegse rõivakomplekti pärast.
 
Egtvedi piiga haud leiti aastal [[1921]], kui kohalik talumees Peter Platz soovis tasandada tema maal asunud ja aja jooksul suuresti laiali aetud [[kääbas|kääpa]] jäänused.
 
Tüdruk oli maetud tammetüvest õõnestatud kirstus suurde mätastest kuhjatud kääpasse. Surres oli ta 16-18 aastat vana ja umbes 1,60 m pikk, tal olid pikad heledad juuksed. [[Dendrokronoloogia]] abil on kindlaks tehtud, et [[tamm]]epuu, millest kirst valmistati, langetati aastal 1370 eKr ja matus leidis aset aastal 1357 eKr. Surres oli piiga 16-18 aastat vana ja umbes 1,60 mmatused pikk,toimusid taltõenäoliselt olidhulk pikadaastaid heledadhiljem. juuksed. Tammekirst oli vooderdatud lehmanahaga. Neiule pandi kirstu kaasa karbike [[võrkvöötehnika]]s juuksevõrgu ja naaskliga ning kasetohust jooginõu, milles on säilinud jälgi [[nisu]]st, [[pohl]]adest, [[porss|porsist]] ja [[mesi|meest]] kääritatud [[mõdu]]st. Tüdruku jalalabade juurde oli pandud riidepamp, mille sees olid 8-9 aastase lapse põletatud jäänused. Tõenäoliselt ei olnud tegemist ema ja lapsega. Tüdruk oli kaetud villase tekiga. Kirstukaane vahele oli jäänud raudrohuõisi, mis näitab, et matus toimus suvel.
 
[[Skandinaavia]] lõunaosas oli pronksiajal tavaks matta tähtsal positsioonil surnudinimesed [[tammekirstuhauad|tammekirstudes]] suurtesse mätastest ehitatud hauakääbastesse. Jüütimaa muldades ontekkis niisugustesse kääbastesse mõnikord vihmavee mõjul tekkinud [[raud|rauarikkadrauarikas]] <!--aali?--> kihidkiht, mis sulgesidsulges kääpa sisemuse õhu- ja veekindlalt. Tänu sellele on säilinud suur osa orgaanilisest materjalist.
 
Egtvedi piiga kehastkeha onja allesluud väheolid praktiliselt täielikult lagunenud, kuid tema rõivad ja [[hauapanused]] on säilinud väga hästi. Tüdruk kandis [[püstteljed|püsttelgedel]] kootud poolpikkade varrukatega pluusi ja lühikest nöörseelikut. Käte ümber olid [[kuld|kullast]] käevõrud, ühes kõrvas kõrvarõngas ja vööl villane vöö, mida ehtis suur [[pronks]]ist ketas. Tüdruku vöö külge oli kinnitatud [[sarv]]est kamm, jalgade ümber olid mähitud väikesed riidetükid.
 
Egtvedi piiga rõivastusriided ei olnud [[Skandinaavia pronksiaeg|Skandinaavia pronksiaja]] tüüpilinetüüpilised igapäevarõivasigapäevariided. Nagu teised Taani [[tammekirstuhauad]] (nt Borum Eshøj, Skrydstrup) näitavad, kandsid naised tavaliselt pikki ja praktilisi rõivaidriideid. On arvatud, et Egtvedi piiga võis olla tantsija, kes osales usutseremooniatel. Pronksiajast pärinevatel [[kaljujoonised|kaljujoonistel]] on korduvalt kujutatud tantsijaid või akrobaate. Leitud on paar pronksfiguuri (Grevensvænge, Fårdal), mis kujutavad nöörseelikut kandvat tantsijat. Sarnase nöörseeliku fragmente või seda ehtinud pronksnaaste on leitud ka mitmest teisest pronksiaegsest hauast.
Praegu asub Egtvedi piiga tammekirst koos sisuga Kopenhaagenis Rahvusmuuseumis (''[[Nationalmuseet]]''). Egtvedi kääbas on restaureeritud, see on 4 m kõrge ja 22 m läbimõõduga. Kääpa juurde on ehitatud väike muuseum.
406

muudatust

Navigeerimismenüü