Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Raadio-Elektroonika Tehas''' (lühend: '''RET''') oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud [[raadio |raadio]][[tehas]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. |
'''Raadio-Elektroonika Tehas''' (lühend: '''RET''') oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud [[raadio |raadio]][[tehas]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. |
||
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal, tegevusaladena raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine ning ettevõtte tootmishoone asus [[1938]]. aastast kolmekordses kivimajas [[Villem Reimani tänav]] 9, [[Tallinna kesklinn]]as. Ettevõtte direktor oli [[Hans |
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal, tegevusaladena raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine ning ettevõtte tootmishoone asus [[1938]]. aastast kolmekordses kivimajas [[Villem Reimani tänav]] 9, [[Tallinna kesklinn]]as. Ettevõtte direktor oli [[Hans Wõrk]], juhatusse kuulusid Hans Wõrk, [[Friedrich Olbrei]], [[Julius Anton]], [[Karl Reinmann]] ja [[Reinhold Saving]]. |
||
Ettevõte valmistas [[mähis]]ed, [[Induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], [[lambipesa]]si jm [[raadio]]- ja elektritarvete osasi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[võimendaja]]id, kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), [[vibraator-anood]]e patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat. |
Ettevõte valmistas [[mähis]]ed, [[Induktiivpool]]e, [[transformaator]]eid, [[valjuhääldi|valjuhääldeid]], [[lambipesa]]si jm [[raadio]]- ja elektritarvete osasi. Eritellimisel ehitas RET [[kappraadio]]id, [[võimendaja]]id, kooliraadiote seadmeid, [[raadiojaam]]ade [[saatejaam]]u (sõjaväele, laevadele jne), [[heliülekanne|heliülekande]] seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja [[paispool]]e (peamiselt [[Riigi Ringhääling]]ule), [[vibraator-anood]]e patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja [[statsionaarne|statsionaarseid]] [[telegraaf]]i- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat. |
||
Redaktsioon: 29. mai 2014, kell 12:57
Raadio-Elektroonika Tehas (lühend: RET) oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud raadiotehas[1].
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal, tegevusaladena raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine ning ettevõtte tootmishoone asus 1938. aastast kolmekordses kivimajas Villem Reimani tänav 9, Tallinna kesklinnas. Ettevõtte direktor oli Hans Wõrk, juhatusse kuulusid Hans Wõrk, Friedrich Olbrei, Julius Anton, Karl Reinmann ja Reinhold Saving.
Ettevõte valmistas mähised, Induktiivpoole, transformaatoreid, valjuhääldeid, lambipesasi jm raadio- ja elektritarvete osasi. Eritellimisel ehitas RET kappraadioid, võimendajaid, kooliraadiote seadmeid, raadiojaamade saatejaamu (sõjaväele, laevadele jne), heliülekande seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja paispoole (peamiselt Riigi Ringhäälingule), vibraator-anoode patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja statsionaarseid telegraafi- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
Aastal 1940, tehas natsionaliseeriti, 1940. aasta novembris liideti RET-iga Tartu Telefonivabriku raadioosakond, järgmise aasta jaanuaris elektrotehnika tehas Are. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 3. märtsist 1941. aastal nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas Raadio-Pioneer ja hiljem nimetati ümber "Punaseks Retiks"[1].
Teise maailmasõja, Saksa okupatsiooni ajal läks tehas firma Saksa Telefunken kasutusse, nimeks anti Funktechnische Fabrik Reval. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa Kriegsmarine sõjaliste nõudmiste tarbeks. Pärast sõda, toodeti tehases sõjatoodangu kõrval ka kõrgema klassi stereoradioolasid "Estonia"[1]. Tehase suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres 1960. aastal. Aastal 1992 korraldati ettevõte ümber riiklikuks aktsiaseltsiks[1]. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse[1].
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu tehase kvartal Narva maantee 11 avati ning selles renoveeritud hoonetesse kolisid Eesti Ekspress ja Eesti Maapank, hiljem oli selles hoones Hüvitusfond. Tehase peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal Forex Pank, seejärel Optiva Pank, siis Sampo Pank, kuni selle ostis Danske Bank.