Astroloogia

Astroloogia (kreeka keeles αστρολογία (astrología) sõnadest άστρον (ástron) 'taevakeha' ja λόγος (lógos) 'sõna, logos') on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks.

Astroloogia ja astronoomia

Astroloogia ja astronoomia olid üks teadus kuni renessansini.

Tänapäeval uurib astronoomia kosmiliste objektide omavahelist kaugust, mõõtmeid, massi, liikumist, kiirust, asukohta jne. Et astronoomia põhineb uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib teda nimetada objektiivseks teaduseks.

Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Horoskoobi koostamine seisneb põhiliselt objektiivsetes arvutustes astronoomiliste andmete põhjal (arvutuste iseloom tuleneb osalt astroloogia reeglitest), selle seletamine (tõlgendamine) on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus.

Taevakehade mõju inimesele ja astroloogia kasutusviisid

Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Üldiselt on astroloogid seisukohal, et planeedid saadavad välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Planeedi mõju inimesele oleneb selle asendist taevas ning sellest, millise nurga all ta teiste planeetidega on (aspektid).

Astroloogid kasutavad planeetide seisude näitajaid, et määrata kindlaks inimese iseloomu põhijooni, tema võimeid, sobilikkust ühte või teise ametisse, vastuvõtlikkust haigustele ja potentsiaalseid ohte ning probleeme elus. Astroloogiat kasutatakse tihti ka inimeste omavahelise sobivuse hindamiseks. Samuti kasutatakse astroloogiat tuleviku ennustamiseks. Astroloogiameetodid ei näita konkreetseid sündmusi, vaid sündmuste suundumust mingil perioodil. Astroloogiat on võimalik kasutada ka näiteks asutuse, firma, organisatsiooni või riigi käekäigu jälgimiseks, sellisel juhul võetakse aluseks asutamiskuupäev.

Aspektid

Aspektideks nimetatakse astroloogias planeetidevahelisi nurkkaugusi Maalt vaadates. Astroloogias vaadeldakse erinevaid aspekte kui kahe planeedi koosmõju, mis võib olla kas soodne (harmoonilised aspektid) või ebasoodne (pingelised aspektid). Harmooniliste aspektide puhul usutakse, et planeetide energia leiab konstruktiivse ja positiivse väljundi, samas kui pingelised aspektid toovad kaasa konflikte ja raskusi elus.

Lisaks jagatakse aspektid põhi- ja kõrvalaspektideks. Põhiaspektide mõju on tugevam kui kõrvalaspektidel.

Põhiaspektid:

1. konjunktsioon (ühendus) 0–10°
2. sekstiil – 60°
3. kvadraat (kvadratuur) – 90°
4. trigoon – 120°
5. kvinkunks – 150°
6. opositsioon – 180°

Kõrvalaspektid:

1. poolsekstiil – 30°
2. detsiil – 36°
3. noviil – 40°
4. oktiil (poolkvadratuur) – 45°
5. septiil – 51°25'
6. kvintiil – 72°
7. seskväär – 135°
8. bikvintiil – 144°

Harmoonilisteks aspektideks loetakse konjuktsiooni (ühendust), sekstiili, trigooni, kvintiili ja bikvintiili. Pingeaspektideks loetakse kvadraati (kvadratuuri), kvinkunksi, opositsiooni, poolsekstiili, poolkvadraati ja seskvääri.

Vaata ka

• Astroloogide loend
• Astroloogia mõisteid
• India astroloogia
  
• Indiaani astroloogia
  
• Hiina astroloogia
  
• Lääne astroloogia
  
• Tiibeti astroloogia
  
• Astraalreligioon
  
• Sodiaak
  
• Nostradamus

Kirjandus

• Shawn Carlson. A Double Blind Test of Astrology. – Nature, 1985, 318, lk 419–425.
• Roger Culver, Philip Ianna. Astrology: True or False, Buffalo: Prometheus Books 1988.
• Edward W. James. On Dismissing Astrology and Other Irrationalities. – Patrick Grim (toim). 'Philosophy of Science and the Occult, 2. trükk, State University of New York Press, Albany 1990, lk 28–36.
• Bernulf Kanitscheider. A Philosopher Looks at Astrology. – 'Interdisciplinary Science Reviews, 1991, 16, lk 258–266.