Aktsiabörs: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Iraud (arutelu | kaastöö)
Muutsin sissejuhatava osa. Siin esines selgeid eksimusi ja ebatäpsusi ning puudus aktsiabörsi põhiolemuse kirjeldus
Iraud (arutelu | kaastöö)
Lisasin infot sissejuhatavasse osasse ja lisasin sektsiooni Seadused ja Regulatsioon
4. rida: 4. rida:


Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- (''Buy'') ja müügi- (''Sell) ''korraldusi.
Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- (''Buy'') ja müügi- (''Sell) ''korraldusi.

Börsil noteeritud aktsiale antakse sümbol. Näiteks Apple Computeri aktsia sümbol on APPL ja Tallinna Kaubamaja oma TKM1T. Sümboleid kasutatakse hinnainfo kompaktsemaks ja kiiremaks edastamiseks.


== Börsil osalejad ==
== Börsil osalejad ==
16. rida: 18. rida:
[[Investeering]]ud võivad [[investor]]ile pakkuda erinevat [[tulu]]. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kuid tulu saamine on alati seotud riskimisega ja tulu asemel võib investeering hoopis kuluks ostuda.
[[Investeering]]ud võivad [[investor]]ile pakkuda erinevat [[tulu]]. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kuid tulu saamine on alati seotud riskimisega ja tulu asemel võib investeering hoopis kuluks ostuda.


==<br>
Seadused ja regulatsioon==
Aktsiabörsid on tavaliselt reguleeritud mitmel tasandil. Järelevalveorganid kehtestavad aktsiabörssidel esitatavad nõuded ja jälgivad nende täitmist. Rikkumised toovad kaasa suured trahvid. USA riiklik järelevalveorgan on SEC (''Securities and Exchange Commission''). Eestis on selleks Finantsinspektsioon. Viimase aja üheks olulisemaks probleemiks on kujunenud siseinfot omavad kauplejad, kes ostavad või müüvad aktsiaid enne info avalikustamist. Iseenesest mis tahes info, sh siseinfo omamine on täiesti seaduslik. Seadusevastane on kasutada seda infot aktsiate või tuletisinstrumentide (optsioonide ja aktsiafutuuride) ostuks või müügiks. Selline reegel on iseloomulik just aktsiabörsile. Näiteks kui investor teab, et Apple Computer tuleb välja uue tootega, kuid seda informatsiooni pole avalikustatud, siis ei tohi ta seda kasutada Apple’i aktsiate ostu- või müügitehingute tegemiseks, sõltumata sellest, kas ta juba omab neid aktsiad või mitte. Samas näiteks kui investor teab, et sel aastal jääb maisisaak kehvaks, siis selle põhjal on täiesti seaduslik kaubelda maisi tulevikulepingutega.


== Väärtpaberid ==
== Väärtpaberid ==

Redaktsioon: 13. november 2013, kell 12:52

Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Antud juhul on tegemist konkreetselt aktsiabörsiga, seega on kaubaks aktsia. Kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, valuutavahetamise kokkulepped jne.

Selleks, et noteerida aktsiat avalikul börsil, peavad olema täidetud selle börsi poolt seatud nõuded. Nende täitmist kontrollitakse nii enne noteerimist kui ka jooksvalt ajal, mil aktsia on noteeritud. Seega saab noteerida ainult aktsiat, mis vastab nõuetele praegu ja ka tulevikus. Aktsia noteerimist nimetatakse ka IPO, mis tuleneb ingliskeelsest väljendist Initial Public Offering. Eesti keeles kasutatakse ka väljendeid aktsiate avalik esmaemissioon ja aktsiate (esmane) avalik pakkumine. Aktsia on oma olemuselt n-ö aegumatu finantsinstrument. See tähendab, et erinevalt tuletisinstrumentidest puudub aktsia noteerimisel lõppkuupäev (expiration date). Aktsiaga kauplemine lõppeb ainult juhul, kui noteerimine lõpetatakse (delisting), mis võib juhtuda mitmetel põhjustel, nagu pankrott, äriühingute ühinemine, äriühingu ülevõtmine või turu nõudmistele mittevastamine.

Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- (Buy) ja müügi- (Sell) korraldusi.

Börsil noteeritud aktsiale antakse sümbol. Näiteks Apple Computeri aktsia sümbol on APPL ja Tallinna Kaubamaja oma TKM1T. Sümboleid kasutatakse hinnainfo kompaktsemaks ja kiiremaks edastamiseks.

Börsil osalejad

Füüsiline või juriidiline isik, kes börsile oma raha paigutab, on investor. Investori investeerimiseesmärgid võivad olla ka pikaajalised (mitu aastat) või lüiajalised (ka näiteks kaks minutit), siis aja järgi liigitatakse lühiajaliste turuliikumiste vahelt teenijad kauplejateks (trader).

Investor saab valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Aktiivse puhul soovib investor väärtpaberite analüüsi, nende valikuga ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületav tootlus, teisel juhul ei ole investor kindel, et ta suudab pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.

Investeeringud võivad investorile pakkuda erinevat tulu. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kuid tulu saamine on alati seotud riskimisega ja tulu asemel võib investeering hoopis kuluks ostuda.

==
Seadused ja regulatsioon== Aktsiabörsid on tavaliselt reguleeritud mitmel tasandil. Järelevalveorganid kehtestavad aktsiabörssidel esitatavad nõuded ja jälgivad nende täitmist. Rikkumised toovad kaasa suured trahvid. USA riiklik järelevalveorgan on SEC (Securities and Exchange Commission). Eestis on selleks Finantsinspektsioon. Viimase aja üheks olulisemaks probleemiks on kujunenud siseinfot omavad kauplejad, kes ostavad või müüvad aktsiaid enne info avalikustamist. Iseenesest mis tahes info, sh siseinfo omamine on täiesti seaduslik. Seadusevastane on kasutada seda infot aktsiate või tuletisinstrumentide (optsioonide ja aktsiafutuuride) ostuks või müügiks. Selline reegel on iseloomulik just aktsiabörsile. Näiteks kui investor teab, et Apple Computer tuleb välja uue tootega, kuid seda informatsiooni pole avalikustatud, siis ei tohi ta seda kasutada Apple’i aktsiate ostu- või müügitehingute tegemiseks, sõltumata sellest, kas ta juba omab neid aktsiad või mitte. Samas näiteks kui investor teab, et sel aastal jääb maisisaak kehvaks, siis selle põhjal on täiesti seaduslik kaubelda maisi tulevikulepingutega.

Väärtpaberid

Väärtpaberid on:

  • aktsia;
    • Lihtaktsia on aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik.
    • Eelisaktsia on aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel.
  • võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus;
  • märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid;
  • investeerimisfondi osak;
  • tuletisväärtpaber;
  • kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus

Üldjuhul tehakse börsil portfelliinvesteeringud, mis on investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita. Investeerimisportfelli puhul jälgitakse sellese paigutatud varade jaotust, et vähendada riski. Näiteks investeerimine võlakirjadesse (mõnikord nimetatud ka kui "veksel") on riskivabam, kuna ta on fikseeritud tuluga väärtpaber ja erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada. Kupongimäär (Coupon Rate) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel.

Valitsuse võlakirjad (treasuries) garanteerib tavaliselt need välja andnud riigi valitsus ja need jaotatakse kehtivusaja järgi:

  • Lühiajalised (treasury bills), mille tähtaeg on kuni 1 aasta.
  • Keskmise pikkusega (treasury notes), mille tähtaeg on kuni 7 aastat.
  • Pikaajalised (treasury bonds), mille tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.

Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad. Ettevõtte võlakirjad jagunevad:

  • Kommertspaber (commercial paper e. CP).
  • Konverteeritav võlakiri (convertible bond).
  • Tagasikutsutav võlakiri (callable bond).
  • Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond).

Börsidel saab kaubelda ka optsioonide ja futuuridega.

Investeerida saab ka indeksitesse. Tavaliselt investeeritakse indeksit jälgivasse lepingulisse fondi, kuid on ka võimalus investeerida ka indeksit jälgivatesse aktsiatesse.

Vaata ka

Välislingid