Kasutaja:Alull/Siseränne

Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust erinevate haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine vallasises linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel. Toimub vaid ühe kindla riigi piires. Elukohavahetus kahe erineva riigi vahel nimetatakse välisrändeks. Elukohavahetuse all mõistetakse sissekirjutuse ümberregistreerimist, kuid selle käigus ei pruugita rännata.

Siserände tagajärjel rahvaarv ühes piirkonnas kasvab ning teises kohas kahaneb.

Enamasti kolitakse riigi- ja maakondade äärealadelt suuremate keskuste lähedusse. Toimub nö. linnastumine. Linnastumine tähendab rännet madalama asustushierarhiaga piirkonnast kõrgemale. Esineda võib nii linnastumist linnaregioonis kui ka linnastumist asustussüsteemis. Esimese variandi puhul vahetatakse eeslinna elukoht kesklinna oma vastu, teisel juhul rännatakse maakondade kaugematest paikadest (regiooni)keskusele lähemale. Siserände korral võib toimuda elukoha vahetus ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. Valglinnastumine on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.

Siserände põhjuseid on mitmeid. Enim rännatakse siiski majanduslikust olukorrast tingitult, piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti võib elukohamuutus toimuda seoses õpingute, perekonna loomisega jmt. Lisaks sellele võivad ümberasumisel rolli mängida veel ka sotsiaalsed ja riigikorrast tulenevad põhjused. Esimese puhul võib perekond uude kohta elama asuda, kuna vanas kohas toimus nende tagakiusamine. Teine juht on enam seotud siiski välisrändega. Siserände teguriks loetakse veel ka inimese kvalifikatsiooni. Siserändest ülevaate saamiseks moodustatakse erinevaid uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse uurida ka asustusesiseseid siserändisuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid Tallinna, Tartu või Pärnu linnaregiooni sisesele rändele.

Ajaloost

Eesti siserännet on kümnenditel vaadeldud erinevalt. 1920ndatel olid oluliseks rändega seotud andmete allikaks aadressiraamatud. Arvestatav elukoha registreerimine toimus kuni 1940ndate aastateni siiski vaid linnades. 1945.aastast alates kasutatakse rände ülevaatlikuse saamiseks sissekirjutust vastavalt elukohale.

Nõukogude perioodil oli üheks peamiseks siserände teguriks noorte töölesuunamine, mille käigus elukohti vahetati. Tolle perioodi Eestit peetakse üldse üheks enim linnastatuimaks liiduvabariigiks. Eestlastest elas toona linnas 60%, samas kui mitte-eestlastest elas linnas 90%, viimased moodustasid linnlastest 46%.

Taasiseseisvunud Eestile on omane valglinnastumine, mille käigus rännatakse linnakeskustest linna äärealadele või lähedal asuvatesse maalistesse piirkondadesse. Selline tendents on omane just noortele just pereloonud inimestele. Seetõttu on eeslinnades laste arv suur ning elanikkond enamasti haritud. Eestile omased valglinnastumise piirkonnad Tallinnas on Viimsi, Harku, Saue, Saku ja Jõelähtme vallas. Tartus Ülenurme, Luunja ning Tartu vallas. Kohatist valglinnastumist on ka Pärnu ümbruse valdades.

Siseränne vanusepõhiselt

Siserändes kõige aktiivsemad on nooremad inimesed (20-29 eluaastat), kellel ei pruugi oma kinnisvara veel olla ning seetõttu vahetavad tihti elukohti erinevate üüripindade näol. . Noored inimesed lahkuvad enamasti kodukohast, maavaldadest ja väikelinnadest, liikudes suurematesse asustuskeskustesse, näiteks Tallinnasse või selle tagamaale. Selle tulemusena linnade rändesaldo on positiivne, kuid maakohtade oma negatiivne. Vanemaks saades rändeaktiivsus väheneb. Pereealised (30-49 eluaastat) eelistavad erinevalt noortest, lahkuda linnast ning kolida linnade äärealadele, muidugi toimub siiski ka nende seas linnastumist. Vastulinnastumine on omane vanemas tööeas (50-64 eluaastat) olevate inimestele. Eelistatakse kolida kõrgema asustushierarhiaga kohast madalamatele. Kõige väiksema aktiivsusega siserändegrupp on pensioniealised (65+ eluaastat). Nende siserändes on siiski eelistatuim sama rändesuund mis vanemas tööeas olevate inimeste puhul. Tihti peale kolitakse ka lastele ja lastelastele lähemale.

Siseränne soopõhiselt

Siserände intensiivsus meestel ja naistel on võrdne. Erinevused tulevad esile nende rändesuundades. Nooremate naiste puhul on valitsevaks rändesuunaks tänapäeva Eestis linnastumine. Põhjuseks on väheste ja haridustasemele vastavate töökohtade puudumine maapiirkondades. Tänapäeva ühiskonnas on vähenenud ka peresuhete osatähtsus, mistõttu on maalt linna kolimine lihtsam. Siiski on naiste rändeteguritest olulisem perega mitte tööga seotud ränne. Meeste puhul on samuti väga olulisel kohal linnastumine, samas esineb ka vastulinnastumist. Meeste puhul on tööga seotud ränne olulisem kui peregaseotud ränne. Selline mudel näitab, et liigse naiste linnastumise korral võib maapiirkondades tekkida nö. pruudiprobleem ja linnas peiuprobleem.

Siseränne hariduspõhiselt

Siserändes on intensiivsemaks kõrgema haridustasemega rahvastik. Linnastumine toimub maapiirkondades, kus liigutakse madalamatelt kõrgematele asustushierarhia asustusüksustele. Linnaregioonisiseselt toimub kolimine keskustest kaugemale, eeslinnadesse.

Probleeme siserände andmestikuga

Alates 1992.aastast ei ole elukohta sissekirjutus enam kohustuslik. Seetõttu on siserände (kui ka välisrände) andmete kvaliteet halvenenud, kuna tihtilugu inimesed vahetavad elukohta sissekirjutst muutmata või muudetakse sissekirjutust, kuid ümberkolimist ei toimu. Samuti tekivad ebakõlad tudengite liikuvuse puhul. Nende peamiseks elukohaks õpingute ajal Eestis on Tartu või Tallinn, kuid andmebaasides see ei kajastu, kuna nad ei ole ametlikult sissekirjutatud. Andmete halb kvaliteet on seotud elukohavahetuse registreerimise vabatahtlikkusega kuni 2005. aastani. Siiani mõjutab rändeandmeid inimeste vähene huvi elukohta registreerida või majanduslik kasu registreeritud elukoha omamisest teatud omavalitsusüksuses.

Probleemid peale siserände toimumist

Siserändes on ülekaalus linnastumine. Peamisteks lahkujateks on noored ja tööealised. Taoline olukord viib maarahvastiku vananemiseni ja maapiirkondade hääbumiseni. Seoses naiste suurema linnastumisega võib tekkida teatud piirkondades pruudiprobleem. Neis asustusüksustes on vallalisi mehi enam kui naisi ning pereloomine on seetõttu raskendatud. Piirkondades, kuhu naised rändavad, võib tekkida vastupidine olukord, peiuprobleem - situatsioon, kus puuduvad sobivas eas noormehed.

Siserändega seotud mõisteid

• Asustushierarhia – hierarhiline asustusüksuste süsteem (Eestis viieastmeline süsteem – Tallinn, regioonikeskused, maakonnakeskuste linnaregioonid, väikelinnad, maalised vallad)
• Eeslinnastumine – elukohamuutus linnakeskusest selle äärealale
• Emigratsioon - väljaränne
• Immigratsioon - sisseränne
• Linnastumine – maa-linn ränne; madalama asustushierarhia tasemega kohast kõrgema asustushierarhia tasemega kohta kolimine
• Pendelränne – töö ja kodukoha vaheline ränne, kui need asuvad erinevates haldusüksustes
• Pseudoränne – elukohamuutuse registreerimine, kuid tegelikult seda ei toimu
• Remigratsioon – tagasiränne oma algsesse elupaika
• Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber
• Rändesaldo ehk rändeiive – sisse- ja väljarände vahe kindlal territooriumil kindla perioodi jooksul
• Ränne –
• Tasakaallinnastumine -
• Valglinnastumine – linnaala suur ning kiire kasv
• Vastulinnastumine – ränne asustushierarhia kõrgematelt tasemetelt madalamatele
• Vastulinnastumine – elukohamuutus linnast maale
• Välisränne – elukohamuutus ühest riigist teise

Kasutatud allikad

1. Statistikaamet, 2003, Ränne üleminekuaja Eestis