Kasutaja arutelu:Alull/Siseränne

Tere!

Aitäh artikli eest! Artikkel on sobiva pikkusega ja korrektselt viidatud. Järgnevad mõned kommentaarid.

Kas oleks võimalik leida ka mõni pilt?

Viited on enamuses õigesti vormistatud, aga peaks tähele panema, et vähemalt iga peatüki lõpus oleks viitenumber. Viitenumbrid peaks üldiselt olema lause lõpus. Lause keskel aga ainult juhul, kui lauses teises pooles sisalduv info pärineb teisest allikast. Nt lausete "Statistikaameti uuring [6] /.../ oli toona linnades väiksem" puhul peaks viide olema kõige lõpus, kuna käib kogu selle teksti kohta.

"...kui toimub ümberpaiknemine vallasises linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel." – palun ümber sõnastada, mille sees ümberpaiknemine ikkagi toimub.

"Toimub vaid ühe kindla riigi piires." – lause võiks sisaldada ka alust "siseränne".

Sõna "mitu" ei peaks kasutama mitmuses.

"Enim rännatakse siiski majanduslikust olukorrast tingitult, piirkonda, kus on paremad töövõimalused" – sõna "siiski" on siin üleliigne ning "tingitult" asemel oleks parem "tingituna", millele ei järgne koma. "Rändeuuringute ebakõlad tekivad suuremas osas siiski üliõpilaste liikuvuse puhul." – ka siin on "siiski" ülearune.

"Samuti võib elukohamuutus toimuda seoses õpingute, perekonna loomisega jmt." – võiks asendada "vahetatakse elukohta". Võimalusel võiks vältida sõna "toimuma" (üle)kasutamist. Palun see terves tekstis üle vaadata.

Kuna artikkel räägib nii siserändest üldiselt kui Eesti siserändest, võiks ehk peatükid liigendada nii, et praegused pt 2–5 oleksid koondatud ühe peatüki "Siseränne Eestis" alapeatükkideks ning teised peatükid jääks nii, nagu on. Siis oleks eristus täiesti selge.

"linlane" kirjutatakse ühe n-ga kaashäälikuühendi reegli tõttu (kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega).

"Selline tendents on omane noortele - just pere loonud inimestele" – siin peaks kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu. Mõttekriips on pikem, selle leiab Vikipeedia erimärkide alt.

"...kellel ei pruugi oma kinnisvara veel olla ning kes seetõttu vahetavad tihti elukohti erinevate üüripindade näol" – lausesse peaks lisama aluse, kuna lause esimeses pooles ei ole aluseks noored. Samuti oleks "üüripindade näol" asemel parem nt "erinevatel üüripindadel".

"Selle tulemusena linnade rändesaldo on positiivne, kuid maakohtade oma negatiivne." – öeldis peaks eesti keeles olema lauses teisel kohal ehk "selle tulemusena on...".

"Vanemaks saades rändeaktiivsus väheneb." asemel "inimeste vanemaks saades...", sest muidu tundub, nagu rändeaktiivsus saaks vanemaks.

"Pereealised (30-49 eluaastat) eelistavad erinevalt noortest, lahkuda linnast" võiks ümber sõnastada ilma kiiluta: "erinevalt noortest eelistavad pereealised linnast lahkuda".

"Eelistatakse kolida kõrgema asustushierarhiaga kohast madalamatele" – parem oleks "madalama asustatusega kohta". See on küll pikam, aga ka täpsem.

"Eakamate inimeste uue elukoha valikult on..." asemel võiks olla "valiku juures on...".

"Siserände intensiivsus meestel ja naistel on võrdne" - "...on naiste ja meeste puhul võrdne" oleks täpsem.

"Põhjuseks on väheste ja haridustasemele vastavate töökohtade puudumine maapiirkondades." – "väheste" tundub siin üleliigne, kuna tegemist ei ole ju väheste töökohtade puudusega.

"mitte" ees koma, mitte mõttekriips või veel vähem sidekriips.

Palun üle vaadata hariduspõhise siserände peatükk. Miks on kõik laused eraldi real? Jällegi, vältida sõna "toimub" ülekasutamist, kasutada selle asemel tavalist aktiivlauset.

"rahvuspõhiselt" on üks sõna, analoogselt eelnevate pealkirjadega.

Kontrollida omadussõnade võrdlusastmeid. Kui räägitakse kõige suuremast siserändest, siis olgugi "suurim" või "kõige suurem". Kui kasutada "suurem", peaks lauses oleva ka võrreldav, millest see suurem on.

rahvusvähemuslane, mitte rahvusvähemlane!

Inimese nime esmamainimisel tuleks kasutada täisnime, edaspidi võib piirduda perekonnanimega.

"Kui ka" ainult juhul, kui eelneb ka "nii" (nii see kui ka see). Vastasel juhul "ja ka".

"madalama hierarhilise tasemega piirkondade" asemel oleks ilmselt õigem "madalama staatusega piirkondade", kuna piirkonnad ei ole tegelikult hierarhiasse jaotatud.

"Seoses naiste suurema linnastumisega võrreldes meestega, võib tekkida teatud piirkondades pruudiprobleem" – koma on siin üleliigne, kuna on ainult üks öeldis.

Suur töö on tehtud, nüüd soovin veel jõudu paranduste tegemiseks! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 00:53 (EEST)

Tere! Tunudb, et tehtud muudatused on väga asjalikud.

Ainult kaks detaili jäi silma.

Esiteks, ütlesin küll, et tasuks vältida sõna "toimuma" ülekasutamist, aga see ei tähenda, et seda sõna peaks täielikult vältima. Näiteks "toimub siseränne" on täiesti mõistlik väljend, õigupoolest parem kui "on siseränne". Vältida tasuks konstrukstsioone nagu "toimub millegi tegemine", kui saaks öelda ka lihtsalt "midagi tehakse".

"Elukoha registreerimine kuni 1940ndate aastateni oli adekvaatne..." – ka siin oleks siiski "toimus" parem, nagu alguses oli.

Teiseks, des-lauselühend viitab tegevuse toimumisele mingi teise tegevusega samal ajal, kusjuures tegija on sama. See käib kokku sama alusega, mis on lause teisel öeldisel. Täpsemalt, lauses "Rändeuuringute ebakõlad tekivad ka üliõpilaste liikuvust kajastades" on aluseks "ebakõlad", seega peaks lause tegelikult tähendama, et rändeuuringute ebakõlad tekivad, kajastades samal ajal liikuvust. Kuna see nii ei ole, peaks kasutama muud konstrukstiooni, nt "üliõpilaste liikumise kajastamisel".

Jõudu! Artikkel hakkab valmis saama. Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 15:52 (EEST)

Tere! Ma ei märganud eelmisel lugemisel, et teil on arvude (vanused ja aastaarvud) vahel sidekriipsud, aga peaks olema mõttekriipsud (tähenduses "kuni"). Mõttekriipsu leiab erimärkide alt.

Palun lugege kogu artikkel veel korra täies pikkuses üle. Võib-olla tahate midagi sõnastustes muuta. Ma ei hakka midagi ise välja tooma, kuna need pole otseselt vead, kuid mõnes kohas tundub, et saaks veidi sujuvamalt väljenduda. Jälgige ka sõnajärge, eelkõige, et öeldis oleks lauses teisel kohal ja täiendite järjekord tunduks loogiline. Jõudu viimaseks pingutuseks! Margotmöller (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 16:42 (EEST)

"näiteks seoses õpingute, perekonna loomise jmt." – siit on puudu kaasaütle käände lõpp.

Mõttekriipsud on nüüd hoopis liiga pikad saanud. Kaustage mõttekriipsu, mitte pikka mõttekriipsu, viimane ei ole üldse eesti keele märk.

Artikli pealkiri peaks tegelikult olema hoopis Eesti siseränne või Siseränne Eestis, kuna suurem osa artiklist on ju selle kohta. Samas peaks pealkirja muutmise järel üle vaatama nt viimase peatüki, mis on üldine. Selle peaks kas konkreetselt Eestiga siduma või, kui ei saa, siis hoopis välja jätma. Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 18:24 (EEST)