Rahvusvaheline korporatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Rahvusvaheliste korporatsioonide mõjul toimunud ülemaailmne [[kapital]]i sissetung takistab sageli [[põliselanikkond|põliselanikkonna]] väljakujunenud ja traditsioonilist arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil. See välishäiring võib takistada vastava ala [[säästev areng|säästvat arengut]]<ref name="SEI"/>. |
Rahvusvaheliste korporatsioonide mõjul toimunud ülemaailmne [[kapital]]i sissetung takistab sageli [[põliselanikkond|põliselanikkonna]] väljakujunenud ja traditsioonilist arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil. See välishäiring võib takistada vastava ala [[säästev areng|säästvat arengut]]<ref name="SEI"/>. |
||
==Suurimad ettevõtted== |
|||
''Fortune Global 500'' andmetel oli 2013. aastal käibe suuruse poolest suurimaks hargamaiseks ettevõtteks [[Royal Dutch Shell]], millele järgnesid Wal-Mart Stores ja Exxon Mobil.<ref>[http://money.cnn.com/magazines/fortune/global500/index.html Fortune Global 500] - CNN Money, 2013.</ref> |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 11. september 2013, kell 22:25
Rahvusvaheline korporatsioon ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis.
Rahvusvaheline korporatsioonina võib laiemas tähenduses käsitada ettevõtteid või kontserne, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes, isegi kui valitseva mõjuga ettevõte kontrollitavaid ettevõtteid ei oma[1].
Tänapäeval on 20–25% maailma kogutoodangust turumajandustes rahvusvaheliste korporatsioonide käes[1].
Rahvusvahelised korporatsioonid viivad sageli oma tootmistegevuse teisele maale (tänapäeval enamasti arengumaadesse), mis võimaldab vältida imporditollide maksmist, kasutada sealset odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ning leebemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. Need faktorid on ka olulised põhjused, miks korporatsioonid rahvusvaheliseks on muutunud[1].
Rahvusvaheliste korporatsioonide mõjul toimunud ülemaailmne kapitali sissetung takistab sageli põliselanikkonna väljakujunenud ja traditsioonilist arenguvõimet ühtsel ja kohalikul tasandil. See välishäiring võib takistada vastava ala säästvat arengut[1].
Suurimad ettevõtted
Fortune Global 500 andmetel oli 2013. aastal käibe suuruse poolest suurimaks hargamaiseks ettevõtteks Royal Dutch Shell, millele järgnesid Wal-Mart Stores ja Exxon Mobil.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 10.07.2011)
- ↑ Fortune Global 500 - CNN Money, 2013.
Kasutatud kirjandus
- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 10.07.2011)