Kinešma: erinevus redaktsioonide vahel

Kinešma
vene	Кинешма
Pindala	50,0 km²
Elanikke	94 200 (2005)
Koordinaadid	57° 27′ N, 42° 9′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 26. september 2006, kell 16:06

Kinešma on linn Venemaal Ivanovo oblastis Volga jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.

Linna nimi tuleb soomeugrilaste, merja keelest ja tähendab tumedat sügavast vett.

Kinešma asutamise aeg pole teada. Linna mainitakse 1429 tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks ja ümbruskonna loodus oli lihtsalt ilus.

16. sajandi alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt kalapüügiga. Kinešmast püütud tuurasid viidi Vene tsaarile. 1608 vallutasid küla kaks korda Poola väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise kohta püstitatud kellatorn. 1760 oli Kinešmas 1744 ehitatud katedraal, 4 kirikut ja ei ühtki kivimaja. 1777. aastal sai Kinešma linnaõigused.

Aastast 1708 kuulus Kinešma Arhangelski kubermangu, aastast 1719 Jaroslavli provintsi ja aastast 1777 Kostroma provintsi.

19. sajandil sai Kinešma tuntuks laatade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega 16. juunil ja 14. septembril. Neid peeti 1920. aastateni. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini.

18. sajandil muutus Kinešma linatootmise keskuseks, ent lina tootmine lõppes 19. sajandi keskpaigaks täielikult. Tänapäeval on tähtsaimad tööstusharud tekstiili-, puidu- ja keemiatööstus.

Linnas on näitekirjaniku Aleksandr Ostrovski, helilooja Aleksandr Borodini ja astronoomi Fjodor Bredihhini muuseum.

Välislinke

Linnast Ivanovo oblasti kodulehel (vene keeles)

@@ 18. rida: / 18. rida: @@
 }}
 [[Pilt:IMG 2903a.jpg|thumb|Kinešma kesklinn]]
-'''Kinešma''' on linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is. Asub [[Volga]] jõe ääres.
+'''Kinešma''' on linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is [[Volga]] jõe ääres kohas, kus Volgasse suubuvad Kinešjomka ja Kazohha jõgi.
+Linna nimi tuleb soomeugrilaste, [[merja keel]]est ja tähendab tumedat sügavast vett.
-Kinešmat mainitakse [[1429]]. aastal tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. [[16. sajand]]i alguses mainitakse Kinešma küla, mis [[1777]]. aastal sai linnaõigused. [[18. sajand]]il muutus [[lina]]tootmise keskuseks.
+Kinešma asutamise aeg pole teada. Linna mainitakse [[1429]] tatarlaste poolt mahapõletatud asulana. Säilinud on tollast asulat ümbritsenud muldvalli ja kaitsekraavi jäänused. Asula taastati, sest jõesuudmed sobisid sadamapaikadeks ja ümbruskonna loodus oli lihtsalt ilus.
-Tänapäeval on tähtsamad tööstusharud tekstiili-, puidu- ja keemiatööstus.
+[[16. sajand]]i alguses mainitakse Kinešma küla, mille elanikud tegelesid peamiselt [[kalapüük|kalapüügiga]]. Kinešmast püütud [[tuur]]asid viidi [[Vene tsaar]]ile. [[1608]] vallutasid küla kaks korda [[Poola]] väed ning selle mälestuseks on lahingu toimumise kohta ja langenute matmise kohta püstitatud [[kellatorn]]. [[1760]] oli Kinešmas [[1744]] ehitatud [[katedraal]], 4 kirikut ja ei ühtki kivimaja. [[1777]]. aastal sai Kinešma linnaõigused.
+Aastast [[1708]] kuulus Kinešma [[Arhangelski kubermang]]u, aastast [[1719]] [[Jaroslavl]]i provintsi ja aastast 1777 [[Kostroma]] provintsi.
+[[19. sajand]]il sai Kinešma tuntuks [[laat]]ade poolest, mida korraldati kaks korda aastas algusega [[16. juuni]]l ja [[14. september|14. septembril]]. Neid peeti [[1920. aastad|1920. aastateni]]. Kõik kolm pikka kivist letti on turuplatsil säilinud tänini.
+[[18. sajand]]il muutus Kinešma [[lina]]tootmise keskuseks, ent lina tootmine lõppes 19. sajandi keskpaigaks täielikult. Tänapäeval on tähtsaimad tööstusharud [[tekstiil]]i-, [[puit|puidu]]- ja [[keemiatööstus]].
+Linnas on näitekirjaniku [[Aleksandr Ostrovski]], helilooja [[Aleksandr Borodin]]i ja astronoomi [[Fjodor Bredihhin]]i muuseum.
 == Välislinke ==