Sõrve poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 12 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Epp (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:


Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse [[sõrulased|sõrulasteks]].
Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse [[sõrulased|sõrulasteks]].

==Vaata ka==
* [[Sörvemaa Pärimuse Selts]]


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 5. aprill 2013, kell 18:53

Sõrve tuletorn poolsaare lõunatipus Sõrve säärel.

Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km2, pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim punkt on Sõrve säär.

Poolsaare keskosas asub Sõrve kõrgustik, mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud (Viieristil jt), rannavallid ja madalad pangad (Kaugatoma, Ohessaare).

Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad Viieristi looduskaitseala ja Ohessaare maastikukaitseala.

Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad jugapuu, tuhkpihlakas, luuderohi.

Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal 1234 (Sworve).

1941 mobiliseeriti Punaarmeesse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.[1] Oktoobris-novembris 1944 olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud.

Sõrve poolsaare põhjaosas paikneb Salme vald ja lõunaosas Torgu vald.

Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse sõrulasteks.

Vaata ka

Viited

  1. Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.

Välislingid