Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. märts 2013, kell 18:24

Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. Soomlased ja karjalased nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu runolauluks või Kalevala-mõõduliseks lauluks.

Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani.

Regivärss koosneb üldjuhul neljast trohheilisest värsijalast, niisiis 8 silbist. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...

Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.

Sõna regi(värss) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) - 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.

Vaata ka

Redaktsioon: 8. juuli 2009, kell 00:54 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 972 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. märts 2013, kell 18:24 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust kribu, viidetega küll Tädi Maali jutt Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	'''Regivärss''' on [[läänemeresoomlased\|läänemeresoomlaste]] vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala-mõõt\|Kalevala-mõõduliseks]] lauluks.		'''Regivärss''' on [[läänemeresoomlased\|läänemeresoomlaste]] vanemale [[rahvalaul]]ule ehk [[regilaul]]ule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid ''regivärss'' ja ''regilaul'' ka samatähenduslikena. [[Soomlased]] ja [[karjalased]] nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu [[runolaul]]uks või [[Kalevala-mõõt\|Kalevala-mõõduliseks]] lauluks.

	Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani.		Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani.