Värsijalg

Allikas: Vikipeedia

Värsijalg (ladina keeles pes, kreeka keeles ποῦς) on värsis korduv rütmiühik.

Värsijalg koosneb tavaliselt kahest kuni neljast rõhulisest või rõhutust silbist.

Värsijalga võiks võrrelda muusikas rütmifiguuriga.

Sarnaselt marsi- või tantsurütmiga peab värsijalg sisaldama nii arsist (kohta, kus jalg tõuseb) kui ka teesist (kohta, kus jalg läheb maha).[1]

Värsijalgade teooria pärineb Vana-Kreekast.

Kreeklased eristasid värsijalgade kolme põhitüüpi:

Värsid liigitati vastavalt neis sisalduvate värsijalgade arvule, näiteks pentameeter. Leidus ka värsse, mis ei sisaldanud ühtegi värsijalga, näiteks 11-silbiline värss (hendekasüllabus).

Teatud värsimõõtudes, näiteks kreeka jambilises trimeetris, on kaks värsijalga ühendatud suuremaks üksuseks, mida nimetatakse metroniks (metron) ehk dipoodiks (kaks ühesugust värsijalga).

Värsijalg on puhtalt värsimõõduühik, millel pole mingit pistmist seda moodustavate sõnade või fraaside kui tähenduse ja süntaksi üksustega, mistõttu värsijalgade omavaheline koostoime on seotud puhtalt luuletaja oskuste ja kunstnikunägemusega.

Klassikaline meetrika[muuda | muuda lähteteksti]

Klassikalised värsijalad on rühmitatavad ühest küljest silpide arvu järgi: disüllaabilised ehk kahesilbilised (disüllabus), trisüllaabilised ehk kolmesilbilised (trisüllabus) ja tetrasüllaabilised ehk neljasilbilised (tetrasüllabus) ja teisest küljest klassikalistes keeltes vokaalide pikkustest või muudes keeltes rõhulistest silpidest tulenevate mustrite põhjal.

Silpide tähistus: = rõhuline/pikk silp, = rõhuta/lühike silp

Disüllaabilised ehk kahesilbilised värsijalad:

pürrihhius, dibrahh
jamb
trohheus, koreus
spondeus


Trisüllaabilised ehk kolmesilbilised värsijalad:

tribrahh
daktül
amfibrahh
anapest, antidaktül
bakhius
amfimakker
antibakhius
moloss

Tetrasüllaabilised ehk neljasilbilised värsijalad:

tetrabrahh
esimene paiaan
teine paiaan
kolmas paiaan
neljas paiaan
topelttrohheus
topeltjamb
ditrohheus
dijamb
koriamb
antispast
esimene epitriit
teine epitriit
kolmas epitriit
neljas epitriit
dispondeus

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pearson, Lionel (1990) Aristoxenes: Elementa Rhythmica (Oxford), p. 29.
  2. Pearson, Lionel (1990) Aristoxenes: Elementa Rhythmica (Oxford), pp. 25, 27.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]