Pärilikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Sugulisel paljunemisel saab iga [[järglane]] kaks [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] komplekti, ühe [[isa]]lt, teise [[ema]]lt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks [[juuste värv]], [[silmade värv]]i või [[veregrupp|veregrupi]] kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse [[alleel]]ideks. |
Sugulisel paljunemisel saab iga [[järglane]] kaks [[geneetiline informatsioon|geneetilise informatsiooni]] komplekti, ühe [[isa]]lt, teise [[ema]]lt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks [[juuste värv]], [[silmade värv]]i või [[veregrupp|veregrupi]] kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse [[alleel]]ideks. |
||
Vastavalt sellele, millise tunnusega on tegemist, kujuneb kas kahe alleeli vahepealne vorm või üks kahest variandist murrab läbi ja surub teise alla. |
Vastavalt sellele, millise tunnusega on tegemist, kujuneb kas kahe alleeli vahepealne vorm või üks kahest variandist murrab läbi ja surub teise alla. |
||
'''Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti:''' |
|||
1) [[informatsioon]]i säilitamine ja selle edastamine ([[pärandumine]]); |
|||
2) [[informatsioon]]i realiseerumine [[organism]]i elutsükli st. [[ontogenees]]i kestel ([[fenogenees]]). |
|||
'''Pärilikkuse tüübid on:''' |
|||
1) [[kromosoomiline pärilikkus]], st. pärilikkus määratakse [[geen]]ide ja [[kromosoom]]idega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. |
|||
2) [[tsütoplasma pärilikkus]], mis esineb [[rakuorganell]]idel, kellel on olemas oma [[DNA]] - seega ka omad [[geen]]id. Näiteks [[mitokondrid]] ja [[plastiidid]] (paljunevad [[amitoos]]i teel). |
|||
''Vajab täiendamist'' |
''Vajab täiendamist'' |
||
Redaktsioon: 2. september 2004, kell 19:30
Pärilikkus on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Sugulisel paljunemisel saab iga järglane kaks geneetilise informatsiooni komplekti, ühe isalt, teise emalt. Nõnda on järglasel iga tunnuse, näiteks juuste värv, silmade värvi või veregrupi kohta kaks informatsiooni, mis võivad olla täiesti erinevad. Nii näiteks võib laps saada juuste värvi kohta isalt informatsiooni "blond" ja emalt "must". Neid erinevaid ekspressioone nimetatakse alleelideks.
Vastavalt sellele, millise tunnusega on tegemist, kujuneb kas kahe alleeli vahepealne vorm või üks kahest variandist murrab läbi ja surub teise alla.
Pärilikkuses kui nähtuses on kaks aspekti:
1) informatsiooni säilitamine ja selle edastamine (pärandumine); 2) informatsiooni realiseerumine organismi elutsükli st. ontogeneesi kestel (fenogenees).
Pärilikkuse tüübid on:
1) kromosoomiline pärilikkus, st. pärilikkus määratakse geenide ja kromosoomidega. Selle tüübi alusel toimubki enamiku tunnuste pärandamine. 2) tsütoplasma pärilikkus, mis esineb rakuorganellidel, kellel on olemas oma DNA - seega ka omad geenid. Näiteks mitokondrid ja plastiidid (paljunevad amitoosi teel).
Vajab täiendamist