Lumikate: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida: | 17. rida: | ||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
[[Kategooria:Lumi]] |
[[Kategooria:Lumi]] |
||
[[kk:Қар жамылғысы]] |
|||
[[nl:Sneeuwdek]] |
|||
[[ru:Снежный покров]] |
|||
[[uk:Сніговий покрив]] |
Redaktsioon: 14. märts 2013, kell 19:00
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesadu ja lumetormide tagajärjel.
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulatud lumikatte albeedo on 30-40%.
Lumikate peegeldub tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning taliviljaorast kärbumist. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.
Lumikate jaotatakse:
- ajutiseks lumikatteks, mis sulab ära mitu tundi või päeva jooksul tekkimise pärast;
- püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul.
Eestis kõige paksem lumikate (97 cm) mõõdeti 1924. aastal Virumaal Pagaril [1], ka 68 cm mõõdeti 1968. aastal Jõhvis.[2]
Viited
- ↑ Sajandi lumerekordist on Tallinnas puudu kaks sentimeetrit uudised.err.ee, 02.01.2010
- ↑ Tallinnas sündis detsembri lumerekord uudised.err.ee, 31.12.2009