Aktsiabörs

Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis pakub kauplemiskeskkonda investoritele, emitentidele ja väärtpaberivahendajatele (börsimaakler) ja teistele väärtpaberituru osalistele tegeleda aktsiate ja teiste väärtpaberitega kauplemisega. Börsi huvides on, et kauplemiskeskkond oleks efektiivne, mugav ja turvaline.

Börsimaakler on professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid.

Börsi nimekirjas on väärtpaberid, mis on börsil noteeritud, ehk neile on määratud esialgne hind, mis kauplemise käigus ja aja jooksul muutub.

Börsil osalejad

• emitent on isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida.
• investor on isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid.
• väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank.

Füüsiline või juriidiline isik, kes börsile oma raha paigutab, on investor. Investori investeerimiseesmärgid võivad olla ka pikaajalised (mitu aastat) või lüiajalised (ka näiteks kaks minutit), siis aja järgi liigitatakse lühiajaliste turuliikumiste vahelt teenijad kauplejateks (trader).

Investor saab valida aktiivse või passiivse strateegia vahel. Aktiivse puhul soovib investor väärtpaberite analüüsi, nende valikuga ja investeeringute ajastamisega saavutada turu keskmist ületav tootlus, teisel juhul ei ole investor kindel, et ta suudab pikaajaliselt turu keskmist lüüa ning rahuldub turu keskmise tootlusega või paigutab raha investeerimisfondi.

Investeeringud võivad investorile pakkuda erinevat tulu. Näiteks tulu kapitali kasvult, dividendi või intressitulu. Kuid tulu saamine on alati seotud riskimisega ja tulu asemel võib investeering hoopis kuluks ostuda.

Väärtpaberid

Väärtpaberid on:

• aktsia;
  • Lihtaktsia on aktsia, mis annab selle omanikule hääleõiguse ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ning millelt makstav dividend on muutlik.
  • Eelisaktsia on aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel.
• võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus;
• märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid;
• investeerimisfondi osak;
• tuletisväärtpaber;
• kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus

Üldjuhul tehakse börsil portfelliinvesteeringud, mis on investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita. Investeerimisportfelli puhul jälgitakse sellese paigutatud varade jaotust, et vähendada riski. Näiteks investeerimine võlakirjadesse (mõnikord nimetatud ka kui "veksel") on riskivabam, kuna ta on fikseeritud tuluga väärtpaber ja erinevalt lihtaktsiatest on võlakirjadelt saadav tulu investori jaoks ette teada. Kupongimäär (Coupon Rate) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel.

Valitsuse võlakirjad (treasuries) garanteerib tavaliselt need välja andnud riigi valitsus ja need jaotatakse kehtivusaja järgi:

• Lühiajalised (treasury bills), mille tähtaeg on kuni 1 aasta.
• Keskmise pikkusega (treasury notes), mille tähtaeg on kuni 7 aastat.
• Pikaajalised (treasury bonds), mille tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat, kuid maksimaalset tähtaega ei ole võimalik nimetada, sest esineb ka lõpmatu tähtajaga võlakirju.

Ettevõtete võlakirjad (corporate bonds) on tavaliselt kõrgema intressiga, kui valitsuse võlakirjad. Ettevõtte võlakirjad jagunevad:

• Kommertspaber (commercial paper e. CP).
• Konverteeritav võlakiri (convertible bond).
• Tagasikutsutav võlakiri (callable bond).
• Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond).

Börsidel saab kaubelda ka optsioonide ja futuuridega.

Investeerida saab ka indeksitesse. Tavaliselt investeeritakse indeksit jälgivasse lepingulisse fondi, kuid on ka võimalus investeerida ka indeksit jälgivatesse aktsiatesse.

Vaata ka

• Euroopa börside loend
• Energiabörs ehk energiaturg (inglise keeles Energy Exchange)
• Tööbörs
• Teemandibörs

Välislingid

• Väärtpaberituru seadus
• Investeerimisfondide seadus
• Kogumispensionide seadus
• Balti väärtpaberiturg