Tove Jansson: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 90.190.255.188 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Makecat-bot.
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 36 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
69. rida: 69. rida:
[[Kategooria:Sündinud 1914|Jansson, Tove]]
[[Kategooria:Sündinud 1914|Jansson, Tove]]
[[Kategooria:Surnud 2001|Jansson, Tove]]
[[Kategooria:Surnud 2001|Jansson, Tove]]

[[ar:توفي يانسون]]
[[be:Тувэ Янсан]]
[[be-x-old:Тувэ Янсан]]
[[bg:Туве Янсон]]
[[ca:Tove Jansson]]
[[cs:Tove Janssonová]]
[[da:Tove Jansson]]
[[de:Tove Jansson]]
[[en:Tove Jansson]]
[[es:Tove Jansson]]
[[eo:Tove Jansson]]
[[eu:Tove Jansson]]
[[fr:Tove Jansson]]
[[is:Tove Jansson]]
[[it:Tove Jansson]]
[[he:טובה ינסון]]
[[ka:ტუვე იანსონი]]
[[kk:Туве Янссон]]
[[mrj:Янссон, Туве]]
[[lt:Tuvė Janson]]
[[nl:Tove Jansson]]
[[ja:トーベ・ヤンソン]]
[[no:Tove Jansson]]
[[nn:Tove Jansson]]
[[pl:Tove Jansson]]
[[ro:Tove Jansson]]
[[ru:Янссон, Туве]]
[[se:Tove Jansson]]
[[sk:Tove Janssonová]]
[[sh:Tove Jansson]]
[[fi:Tove Jansson]]
[[sv:Tove Jansson]]
[[tt:Туве Янссон]]
[[tr:Tove Jansson]]
[[uk:Туве Янссон]]
[[zh:朵貝·楊笙]]

Redaktsioon: 12. märts 2013, kell 15:54

Tove Jansson 1956. aastal

Tove Marika Jansson (9. august 1914 Helsingi27. juuni 2001 Helsingi) oli soomerootsi kirjanik, raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid.

Elukäik

Tove Jansson sündis ning ka suri Soomes Helsingis.

Ta oli skulptor Viktor Janssoni ning illustraator Signe Hammarsten-Janssoni tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: Per Olof Jansson oli fotograaf ning Lars Jansson koomiksite autor.

Soomerootslasena kirjutas Jansson kõik oma raamatud algselt rootsi keeles.

Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta oma perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel. See on üks Pellinki saarestiku saar[küsitav], mis asub Porvoo linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos oma partneri, graafik Tuulikki Pietilä'ga.

Tema raamat "Bildhuggarens dotter" (1968) (eesti keeles "Kujuri tütar") on autobiograafiline teos tema nooruspõlvest.

Looming

Raamatud

Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.

Kirjastaja keeldus esialgu kasutamast nime Muumid, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "Väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "Sabatäht" (1946) ning "Võlukübar" (1948) tõid autorile kuulsuse.

Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ning üleloomulikke nähtusi.

"Sabatäht" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale).

"Võlukübar" on kogumik suvejutte.

"Muumipapa memuaarid" (1950) räägib lugusid Muumipapa seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile.

"Ohtlik jaanipäev" (1955) näitab teatrimaailma veidrusi: muumitrollid leiavad mahajäetud teatri ning etendavad seal suurejoonelise etenduse, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi.

"Trollitalv" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama omanäolist psühholoogilist sügavust, eemaldudes seeläbi aina enam esimeste raamatute kergest südamlikkusest ning lapselikust rõõmust.

Peale raamatut "Hilja novembris" loobus Tove Jansson muumilugude loomisest ning asus kirjutama täiskasvanutele.

Muumilugude ja -lühijuttude kõrval on Tove Jansson kirjutanud ja illustreerinud ka neli populaarset Muumide pildiraamatut: "Muumiraamat", "Mymla ja väike My" (1952), "Kes trööstib Tillut?" (1960); "Ohtlik reis" (1977) ning "Kutsumata külaline" (1980).

Teosed kronoloogiliselt

Eesti keeles ilmunud teosed

Tunnustused