Malta ordu: erinevus redaktsioonide vahel
P robot Adding: ro:Ordinul Maltei |
Resümee puudub |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>''[[scudo]]''</td></tr></table> |
<tr><td>[[Rahaühik]]</td><td>''[[scudo]]''</td></tr></table> |
||
'''Malta ordu''' on [[suveräänsus|suveräänne]] [[katoliiklus|katoliiklik]] [[ordu]] (ametlikult ''Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta'' 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Suveräänne Sõjaline Hospidaliitide Ordu'). Omab vaatleja staatust [[ÜRO]] juures. Ordusse kuulub üle 10 000 [[rüütel|rüütli]] ja [[daam]]i üle kogu maailma. Malta ordul on [[diplomaatilised suhted]] 92 maailma riigiga. |
'''Malta ordu''' on [[suveräänsus|suveräänne]] [[katoliiklus|katoliiklik]] [[ordu]] (ametlikult ''Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta'' 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospidaliitide Ordu'). Omab vaatleja staatust [[ÜRO]] juures. Ordusse kuulub üle 10 000 [[rüütel|rüütli]] ja [[daam]]i üle kogu maailma. Malta ordul on [[diplomaatilised suhted]] 92 maailma riigiga. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Redaktsioon: 31. august 2006, kell 11:25
| |||||
| deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum | |||||
| Suurmeister | Andrew Bertie | ||||
| Liikmeid | umbes 10 000 | ||||
| Tekkis | 1048 | ||||
| Rahaühik | scudo | ||||
Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospidaliitide Ordu'). Omab vaatleja staatust ÜRO juures. Ordusse kuulub üle 10 000 rüütli ja daami üle kogu maailma. Malta ordul on diplomaatilised suhted 92 maailma riigiga.
Ajalugu
Ordu alguseks loetakse aastat 1048. Tekkis Jeruusalemmas Ristija Johannese hospidali juurde. Paavst tunnistas ordut 1113. Ordu oli ristisõdade ajal Jeruusalemma kuningriigi tähtis sõjalis-poliitiline jõud. Ordu oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas lisaks ka maavaldusi. Palestiinast ja Süüriast tõrjuti ordu pärast viimase ristisõdijate kantsi langemist 1291. aastal Küprosele, sealt 1310 Rhodosele. 1522. aastal, pärast pooleaastast piiramist Türgi sultan Suleimani poolt, lahkus ordu Rhodoselt. 1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt Karl V-lt endale Malta saare ühes selle vähemate naabrite Gozo ja Cominoga.
Napoleoni sõdade ajal vallutasid Malta kõigepealt prantslased (1798) ning seejärel britid (1800). Malta ordu minetas oma valdused. Alates 1834. aastast asub Malta ordu Roomas. Talle kuuluv Malta palee Roomas omab eksterritoriaalset staatust, ordu on rahvusvahelise õiguse subjekt, tegeleb meditsiini ja humanitaarabiga.