Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. veebruar 2013, kell 02:01

Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.

See asutati Peterburis Peeter I projekti järgi, mis oli kinnitatud Senati otsusega 28. jaanuaril 1724. Ametlikult avati akadeemia 27. detsembril 1725 ja see jaotus kolmeks klassiks ehk osakonnaks. Ühe klassi moodustasid matemaatika, astronoomia, geograafia, navigatsioon ja mehaanika. Teise klassi moodustasid füüsika, anatoomia, keemia ja botaanika. Kolmanda klassi moodustasid ilukõne, arheoloogia, ajalugu ja õigusteadus. Akadeemia koosseisu kuulus 11 professorit ja mitu adjunkti. Akadeemia esimene president oli Peeter I ihuarst sakslane Laurentius Blumentrost.

18. sajandil kuulusid akadeemia juurde raamatukogu (tänapäeval Venemaa Teaduste Akadeemia raamatukogu, umbes 26,5 miljonit säilikut), kunstikamber (tänapäeval Peterburi antropoloogiamuuseum), Peterburi observatoorium, füüsikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas 1748 Mihhail Lomonossov), lahkamisruum, kunstiateljeed, töökojad ja trükikoda.

Akadeemia juurde loodi Akadeemia ülikool ja Akadeemia gümnaasium. Akadeemia üliõpilaste arv ei ületanud 20 ja Lomonossovi surma järel 1765 lakkas see olemast. Gümnaasiumi õpilaste arv oli juba 1727 112, olles küll edaspidi märgatavalt alla saja. Gümnaasium suleti 1805.

Nimed

alates 1727 oli akadeemia nimeks Teaduste ja Kunstide Akadeemia
1747. aasta põhimääruse järgi Keiserlik Teaduste ja Kunstide Akadeemia
1803. aasta põhimääruse järgi Keiserlik Teaduste Akadeemia
alates 1836 Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
alates maist 1917 Venemaa Teaduste Akadeemia
1925–1991 NSVL Teaduste Akadeemia (1934 aastal koliti Moskvasse)
1991 taastati Venemaa Teaduste Akadeemia

Kirjandus

"Kontrrevolutsioon" Peterburi Teaduste akadeemias. Vaba Maa, 23. veebruar 1929, nr. 46, lk. 7.

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 See asutati [[Peterburi]]s [[Peeter I]] projekti järgi, mis oli kinnitatud Senati otsusega [[28. jaanuar]]il [[1724]]. Ametlikult avati akadeemia [[27. detsember|27. detsembril]] [[1725]] ja see jaotus kolmeks klassiks ehk osakonnaks. Ühe klassi moodustasid [[matemaatika]], [[astronoomia]], [[geograafia]], [[navigatsioon]] ja [[mehaanika]]. Teise klassi moodustasid [[füüsika]], [[anatoomia]], [[keemia]] ja [[botaanika]]. Kolmanda klassi moodustasid [[ilukõne]], [[arheoloogia]], [[ajalugu]] ja [[õigusteadus]]. Akadeemia koosseisu kuulus 11 [[professor]]it ja mitu [[adjunkt]]i. Akadeemia esimene president oli [[Peeter I]] ihuarst sakslane [[Laurentius Blumentrost]].
-[[18. sajand]]il kuulusid akadeemia juurde [[raamatukogu]], kunstkamber (tänapäeval [[Peterburi antropoloogiamuuseum]]), [[Peterburi observatoorium]], füüsikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas [[1748]] [[Mihhail Lomonossov]]), lahkamisruum, kunstiateljeed, töökojad ja [[trükikoda]].
+[[18. sajand]]il kuulusid akadeemia juurde [[raamatukogu]] (tänapäeval [[Venemaa Teaduste Akadeemia raamatukogu]], umbes 26,5 miljonit säilikut), [[kunstikamber]] (tänapäeval [[Peterburi antropoloogiamuuseum]]), [[Peterburi observatoorium]], füüsikalaboratoorium, keemialaboratoorium (selle asutas [[1748]] [[Mihhail Lomonossov]]), lahkamisruum, kunstiateljeed, töökojad ja [[trükikoda]].
 Akadeemia juurde loodi [[Akadeemia ülikool]] ja Akadeemia gümnaasium. Akadeemia üliõpilaste arv ei ületanud 20 ja Lomonossovi surma järel [[1765]] lakkas see olemast. Gümnaasiumi õpilaste arv oli juba [[1727]] 112, olles küll edaspidi märgatavalt alla saja. Gümnaasium suleti [[1805]].