Vanaaeg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:
'''Vanaaeg''' on [[ajalugu|ajalooteaduses]] aeg alates [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõtust kuni [[keskaeg|keskajani]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu.
'''Vanaaeg''' on [[ajalugu|ajalooteaduses]] aeg alates [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõtust kuni [[keskaeg|keskajani]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu.


[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal.
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Cellarius]] [[1702]]. aastal.


Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.
Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.
12. rida: 12. rida:
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Antiikaeg]]
*[[Antiikaeg]]
*[[Vanaaja muusika]]


{{Ajaloo perioodid}}
{{Ajaloo perioodid}}

Redaktsioon: 9. jaanuar 2013, kell 03:29

Vana-Egiptuse ajast säilinud Khafre püramiid ja Chephreni sfinks

Vanaaeg on ajalooteaduses aeg alates kirja kasutuselevõtust kuni keskajani. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "esiaeg", millega peetakse silmas aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu.

Ajaloolise mõistena võeti sõna kasutusele renessansiajal ja vanaajaks (antiikajaks) nimetati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastut[viide?]; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja uusajaks kinnistas Saksa ajaloolane Cellarius 1702. aastal.

Ajaloo liigendust vana, kesk ja uus kasutatakse ka Vanaaja tsivilisatsioonide (Egiptus, Assüüria, Babüloonia, hetiidid) ajaloos olnud riiklikuste eristamiseks.

Eestis vanaaega ei olnud, kuna enne 13. sajandit Eestis riiklikku korraldust polnud. Ajalooline aeg algas seetõttu keskajaga.

Vaata ka

Mall:Link FA