Jäänukjärv: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
sün |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Jäänukjärv''' on [[järv]], mis on tekkinud [[laht|merelahest]] maapinna tõusmise tagajärjel<ref name=keskkonnaamet>[http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/jaanukjarv/ Jäänukjärv] www.keskkonnaamet.ee</ref> |
'''Jäänukjärv''' ehk '''reliktjärv''' on [[järv]], mis on tekkinud [[laht|merelahest]] maapinna tõusmise tagajärjel<ref name=keskkonnaamet>[http://www.keskkonnaamet.ee/vilsandi/uldinfo/elupaigad/jaanukjarv/ Jäänukjärv] www.keskkonnaamet.ee</ref> |
||
Jäänukjärve teket soodustavad [[hoovus]]ed<ref name=keskkonnaamet/>, mis kuhjavad lahesuudmesse [[sete|setteid]] ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte [[torm]]ide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla [[magevesi|mageda veega]], vaid võivad olla [[riimvesi|riimveelised]]<ref name=keskkonnaamet/>. |
Jäänukjärve teket soodustavad [[hoovus]]ed<ref name=keskkonnaamet/>, mis kuhjavad lahesuudmesse [[sete|setteid]] ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte [[torm]]ide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla [[magevesi|mageda veega]], vaid võivad olla [[riimvesi|riimveelised]]<ref name=keskkonnaamet/>. |
||
Redaktsioon: 6. detsember 2012, kell 19:25
Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel[1]
Jäänukjärve teket soodustavad hoovused[1], mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte tormide ajal merest täiendavat vett ja nad ei pruugi olla mageda veega, vaid võivad olla riimveelised[1].
Reeglina on jäänukjärved väga madalad. Pole ime, kui nende suurim sügavus jääb alla meetri. Kuivadel suvedel võivad nad peaaegu täielikult ära kuivada.[1]
Ajapikku kujunevad jäänukjärvedest madalsood[1], mis võivad hiljem isegi rabastuda. Näiteks Põlvamaal Meelva maastikukaitsealal asuv Meelva raba on tekkinud jäänukjärvede soostumise tulemusena[2].
Jäänukjärved on lindudele tähtsad pesitsemis- ja toitumiskohad. Nende rohusaarekestel pesitsevad meeleldi sookured, sest läbi vee ei pääse sinna rebased ega kährikkoerad. Jäänukjärvedes elutsevad apteegikaanid ja paljud putukad, sealhulgas kiilid.[1]
Jäänukjärved Eestis
Tänapäeva Eesti suurimad jäänukjärved on Mullutu-Suurlahest moodustunud Mullutu järv ja Suurlaht.
Sutlepa meri on kõigest paarisaja aasta eest moodustunud jäänukjärv.[3]
Nigula looduskaitsealal asub 18 ha suurune Nigula järv, mis on jäänuk jääajajärgsest kümnete ruutkilomeetrite suurusest suuremast järvest.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Jäänukjärv www.keskkonnaamet.ee
- ↑ Meelva maastikukaitseala
- ↑ Loode-Eesti ja Vormsi ekskursiooni tutvustus www.loodusreisid.ee