Soojusefekt: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Keemia |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Täppisteadus]]tes kasutatakse täpsemini defineeritud mõisteid nagu [[soojushulk]] (''Q''), [[siseenergia]] muutus (Δ''U'') või [[entalpia]] muutus (Δ''H''). [[Mõõtühik]]uks on [[SI-süsteemi ühikud|SI-süsteemis]] [[džaul]] (J), kasutatakse ka [[kalor]]it (cal). |
[[Täppisteadus]]tes kasutatakse täpsemini defineeritud mõisteid nagu [[soojushulk]] (''Q''), [[siseenergia]] muutus (Δ''U'') või [[entalpia]] muutus (Δ''H''). [[Mõõtühik]]uks on [[SI-süsteemi ühikud|SI-süsteemis]] [[džaul]] (J), kasutatakse ka [[kalor]]it (cal). |
||
Mõned ekstreemsed näited. Kontsentreeritud [[väävelhape|väävelhappe]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) lahjendamisel veega ([[hüdrateerumine]]) eraldub oluliselt [[soojus]]t ([[eksotermiline reaktsioon|eksotermiline protsess]]). Seetõttu tuleb alati väävelhape lisada veele. Vastupidisel toimimisel võib happesse lisatav vesi ägedalt [[keemine|keema]] hakata ja sellega hapet laiali pritsida. |
|||
Märkimisväärne soojuse neeldumine ([[endotermiline reaktsioon|endotermiline protsess]]) esineb mitmete [[soolad]]e lahustumisel vees. Näiteks kasutatakse [[naatriumkloriid]]i (NaCl) ja [[kaltsiumkloriid]]i (CaCl<sub>2</sub> või CaCl<sub>2</sub>•nH<sub>2</sub>O) [[jahutussegu]]de valmistamisel ning sõiduteedel jää tekke vältimiseks (nn teede soolamine). |
|||
[[eksotermiline reaktsioon|Eksotermilise keemilise reaktsiooni]] korral kasutataks reaktsioonisegu jahutamist. Kui reaktsioonis eraldub suur hulk soojust ja jahutamine ei ole piisavalt efektiivne (näiteks [[katalüsaator]]i üledoosi korral) võib toimuda '''soojusplahvatus''', see on kogu reaktsioonisegu [[plahvatus]]lik [[keemine]], seega [[vedelik]]u järsk üleminek [[gaas]]ifaasi. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Kalorimeetria]] |
*[[Kalorimeetria]] |
||
Redaktsioon: 19. november 2012, kell 10:59
Soojusefekt tähendab soojuse eraldumist või neeldumist mingi protsessi käigus.
Täppisteadustes kasutatakse täpsemini defineeritud mõisteid nagu soojushulk (Q), siseenergia muutus (ΔU) või entalpia muutus (ΔH). Mõõtühikuks on SI-süsteemis džaul (J), kasutatakse ka kalorit (cal).
Mõned ekstreemsed näited. Kontsentreeritud väävelhappe (H2SO4) lahjendamisel veega (hüdrateerumine) eraldub oluliselt soojust (eksotermiline protsess). Seetõttu tuleb alati väävelhape lisada veele. Vastupidisel toimimisel võib happesse lisatav vesi ägedalt keema hakata ja sellega hapet laiali pritsida.
Märkimisväärne soojuse neeldumine (endotermiline protsess) esineb mitmete soolade lahustumisel vees. Näiteks kasutatakse naatriumkloriidi (NaCl) ja kaltsiumkloriidi (CaCl2 või CaCl2•nH2O) jahutussegude valmistamisel ning sõiduteedel jää tekke vältimiseks (nn teede soolamine).
Eksotermilise keemilise reaktsiooni korral kasutataks reaktsioonisegu jahutamist. Kui reaktsioonis eraldub suur hulk soojust ja jahutamine ei ole piisavalt efektiivne (näiteks katalüsaatori üledoosi korral) võib toimuda soojusplahvatus, see on kogu reaktsioonisegu plahvatuslik keemine, seega vedeliku järsk üleminek gaasifaasi.