Suur Türgi sõda

Suur Türgi sõda on koondnimetus aastatel 1667–1700 peetud sõdadele Osmanite riigi ja 1684. aastal Pühaks Liigaks ühinenud kristlike Euroopa riikide vahel. Sõja teist poolt tuntakse ka Püha Liiga sõja nime all (mitte segi ajada Cambrai liiga sõjaga, mida sammuti vahel Püha Liiga sõjaks nimetatakase).

Suure Türgi sõja esimene pool hõlmab Osmanite-Habsburgi, Poola-Osmanite, Osmanite–Veneetsia ja Vene-Türgi sõdadest. Selle osade seas on Poola-kasakate-Tatari sõda (1666–1671), Poola-Osmanite sõda (1672–1676) ja Vene-Türgi sõda (1676–1681). Teise poolde ehk Püha Liiga sõtta jäävad Türgi-Veneetsia sõda (1684—1699) ehk Morea sõda, Poola–Osmanite sõda (1683–1699) ja Vene-Türgi sõda (1686–1700).

Sõjategevus toimus Austrias, Ungaris, Serbias, Horvaatias, Kreekas ja Ukrainas (sealhulgas Krimmis). Sõdade tulemuseks oli Püha Liiga riikide otsustav võit, mis kinnitati 26. jaanuaril 1699 Karlowitzi rahuga, Venemaa ja Türgi vahel 1700. aastal Konstantinoopoli rahuga. Sõdade tulemusena võitis Austria territooriumi Ungaris ja Balkani poolsaarel, Poola osa Ukrainast, Venemaa omandas Azovi ja Venezia vabariik Morea ehk Peloponnesose poolsaare.