Prisma: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
9. rida: 9. rida:
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse '''püstprismaks'''. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat '''kaldprismaks'''. <ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref>
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse '''püstprismaks'''. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat '''kaldprismaks'''. <ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref>


Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on ''n''-nurk, siis nimetatakse prismat '''''n''-nurkseks prismaks'''. Vastavalt räägitakse '''kolmurksest prismast''', '''nelinurksest prismast''' jne. Prismat, mille põhjaks on [[korrapärane hulknurk]], nimetatakse '''korrapäraseks prismaks'''.<ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref>
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on ''n''-nurk, siis nimetatakse prismat '''''n''-nurkseks prismaks'''. Vastavalt räägitakse '''kolmnurksest prismast''', '''nelinurksest prismast''' jne. Prismat, mille põhjaks on [[korrapärane hulknurk]], nimetatakse '''korrapäraseks prismaks'''.<ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref>


[[Rööptahukas]] on nelinurkne prisma, mille põhjaks on [[rööpkülik]]. [[Risttahukas]] on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on [[ristkülik]].
[[Rööptahukas]] on nelinurkne prisma, mille põhjaks on [[rööpkülik]]. [[Risttahukas]] on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on [[ristkülik]].

Redaktsioon: 29. august 2012, kell 01:54

 See artikkel räägib hulktahukast; optika mõistest vaata Optiline prisma

Kuusnurkne prisma

Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.[1]

Prismade liigitamine

Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse püstprismaks. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat kaldprismaks. [2]

Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on n-nurk, siis nimetatakse prismat n-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse kolmnurksest prismast, nelinurksest prismast jne. Prismat, mille põhjaks on korrapärane hulknurk, nimetatakse korrapäraseks prismaks.[3]

Rööptahukas on nelinurkne prisma, mille põhjaks on rööpkülik. Risttahukas on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on ristkülik.

Pindala

Prisma (kogu)pindala S on külgpindala Sk ja põhitatkude pindala summa

kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu P ja prisma kõrguse h korrutisena:

Prisma kõrguseks nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.

Ruumala

Prisma ruumala on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:

Vaata ka

Viited

  1. EE 7. köide, 1994.
  2. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.
  3. Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu.