Väiketüll: erinevus redaktsioonide vahel
kribu |
P r2.7.1) (Robot: lisatud fa:سلیم طوقی کوچک |
||
| 87. rida: | 87. rida: | ||
[[eo:Malgranda pluvio]] |
[[eo:Malgranda pluvio]] |
||
[[eu:Txirritxo txiki]] |
[[eu:Txirritxo txiki]] |
||
[[fa:سلیم طوقی کوچک]] |
|||
[[fo:Lítil svarthálsa]] |
[[fo:Lítil svarthálsa]] |
||
[[fr:Pluvier petit-gravelot]] |
[[fr:Pluvier petit-gravelot]] |
||
Redaktsioon: 3. mai 2012, kell 11:33
| Väiketüll | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Tülllased Charadriidae |
| Perekond |
Tüll Charadrius |
| Liik |
Väiketüll |
| Binaarne nimetus | |
|
Charadrius dubius (Scopoli, 1786) | |
Väiketüll (Charadrius dubius) on väike kurvitsaline, kaaludes vaid 40 grammi [1]. Täiskasvanud isendite pealagi on hallikaspruun, silma ümbritseb must triip, nokk on must, tiivad ja selg hallikaspruunid ning kõht valge. Linnu jalad on tuhmpruunid.
Süstemaatika
Alamliigid
Väiketüllil eristatakse 3 alamliiki:
- Charadrius dubius jerdoni elutseb Indias ja Kagu-Aasias.
- Charadrius dubius papuanus Uus-Guineas ja Bismarcki saarestikus.
- Charadrius dubius curonicus pesitseb parasvöötmes ja Vahemerelise kliimaga aladel. Pesitsedes praktiliselt kõigis Euroopa maades (välja arvatud Iirimaa ja Island) [2].
Levik
Väiketülli areaal on lai, ulatudes läänest Euroopast idas Indo-Hiinani, põhjast Skandinaavia ps-lt lõunas Põhja-Aafrikani [3].
Arvukus
Euroopas ~ 63 350 – 94 820 paari, neist Eestis umbes 2000 paari [4].
Eluviis
Elupaik
Väiketüllid eelistavad, nagu liivatüllidki, klibust mererannikut või magevete äärseid randasid.Väiketüll elutseb tihti ka vanades paemurdudes, kruusaaukused ja liivastel väljadel, kus ta tänu oma keha väiksusele ja selle vöödilisusele ümbritseva keskkonnaga üsna hästi kokku sulab [5].
Paljunemine
Väiketülli pesaks on lihtne lohk rannal, mis on harilikult kiviklibuga voodertatud. Pessa muneb ta juuli alguseks 4 väikest kollakashalli mustpruunide täppide ja kriipsukestega muna. Kui esimene kurn peaks ära söödama võivad linnud muneda ka järelkurna. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Esimesed pojad lendavad pesast välja juba juuli teisel poolel [6].
Toitumine
Väiketüll sööb vaid selgrootuid (eriti armastab vastseid) [7].
Kaitse
Kulub Eestis looduskaitse III kategooriasse, kuna liigi arvukus on pidevalt vähenenud.
Aasta lind 2012
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2012 aasta linnuks liivatülli ja väiketülli.
| VÄIKETÜLL | LIIVATÜLL |
|---|---|
.jpg) |
 |
| Nokk üleni must | Nokk kollane ja must |
| Kaelaring kitsam | Kaelaring laiem |
| Silmaümber kollane ring | Silmaümbert must |
Välislingid
- Aasta lind 2012 - tüllid
- Liigikirjeldus - väiketüll
- Loodusõpe - väiketüll
- Pilte väiketüllist
- Kõrv loodusesse - väiketülli laul
Viited
- ↑ http://www.eoy.ee/tullid/vaiketull
- ↑ http://www.eoy.ee/tullid/vaiketull
- ↑ http://www.eoy.ee/tullid/vaiketull
- ↑ http://www.eoy.ee/tullid/vaiketull
- ↑ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CHADUB2.htm
- ↑ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CHADUB2.htm
- ↑ http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=104