Itanium: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P r2.7.1) (Robot: lisatud vi:Itanium
443. rida: 443. rida:


[[ar:إيتانيوم (معالج)]]
[[ar:إيتانيوم (معالج)]]
⚫
[[id:Intel Itanium]]
[[ca:Itanium]]
[[ca:Itanium]]
[[cs:Itanium]]
[[cs:Itanium]]
451. rida: 452. rida:
[[fr:Itanium]]
[[fr:Itanium]]
[[ko:아이테니엄]]
[[ko:아이테니엄]]
⚫
[[id:Intel Itanium]]
[[it:Itanium]]
[[it:Itanium]]
[[he:איטניום]]
[[he:איטניום]]
463. rida: 463. rida:
[[sk:Itanium]]
[[sk:Itanium]]
[[sv:Itanium]]
[[sv:Itanium]]
[[vi:Itanium]]
[[uk:Itanium]]
[[uk:Itanium]]
[[zh:Itanium]]
[[zh:Itanium]]

Redaktsioon: 28. aprill 2012, kell 10:56

Itanium
Intel Itanium 2
Andmed
Toodetud: 2001 – tänapäev
Tootja: Intel
Maksimaalne CPU taktsagedus: 733 MHz kuni 1,73 GHz
FSB kiirused: 300 kuni 667 MHz
Käsustik: Itanium
Tuumad: 1, 2 või 4
Socket(id): PAC611, PAC418, LGA1248 (Itanium 9300 seeria)
Tuumade nimed: McKinley, Madison, Hondo, Deerfield, Montecito, Montvale, Tukwila

Itanium on Inteli loodud 64-bitiste mikroprotsessorite seeria, mis rakendab Intel Itanium arhitektuuri (varem oli nimeks IA-64). Selle seeria protsessoreid turustatakse ettevõtete servermasinate ja kõrge andmetöötluse jõudlusega süsteemide jaoks. Itaniumi arhitektuur pärines Hewlett Packard(HP)-st. Hiljem hakkasid seda edasi arendama HP ja Intel.

Itaniumi arhitektuur põhineb käskude-tasemelisel parallelismil, milles kompilaator otsustab milliseid käske tuleb täita paralleelselt. See on vastandiks teistele superskalaarsetele arhitektuuridele, mis olenevad protsessori funktsionaalsusest, mis jälgib käskude sõltuvusi runtime 's.

Itanium oli algul mõeldud (tol ajal väga eduka) x86 arhitektuuri uuendusena, kuid tulemuseks sai täiesti erinev mikroprotsessorite seeria. Pärast pikaajalist arendusprotsessi ja mitmeid viivitusi, lasi Intel 2001. aastal müüki esimest Itaniumi seeria protsessorit koodnimega Merced. See protsessor oleks olnud muljetavaldav, kui ta oleks tähtajaliselt 1999. aastal müügile tulnud. 2001. aasta standartide järgi oli ta suhteliselt aeglane. Tol ajal kaasaegse x86 arhitektuuril põhineva Pentium 4 suhtes oli Merced poole aeglasem.[1]

Tänapäeval toodab HP enamiku Itaniumil põhinevaid süsteeme "HP Integrity Servers" seeria osana. HP pole aga ainuke firma, mis neid toodab. Mitmed teised firmad (sealhulgas ka Intel) toodavad samuti Itaniumil põhinevaid süsteeme. 2008. aasta seisuga oli Itanium mikroprotsessorite tootmises ettevõtete servermasinates rakendamiseks 4. kohal(x86-64, IBM POWER, ja SPARC taga)[2]. Praegu kõige uuem Itaniumi mikroprotsessor, Tukwila, planeeriti müüki lasta 2007. aastal, kuid turule jõudis see alles 2010. aasta 8. veebruaril.[3]

Itaanium plaanis algul Itaniumi protsessoreid müüki lasta siis, kui serverid alles hakkasid 64-bitiliste protsessoritele üle minema. 21. sajandi algul arendas AMD aga juba x86 seeriale 64-bitise laiendi tuntud kui x86-64. Hiljem võttis Intel selle seeria omaks ning muutis selle arhitektuuri PC arvutite protsessorite standardiks. Enamus Itaniumi võimsamaid protsessoreid jooksevad HP-UX operatsioonisüsteemil. Sellel põhjusel teatas Microsoft 2010. aasta aprillis, et nad enam ei arenda uusi versioone Itaniumi toetusest Windowsil.[4]

Vastuvõtt turul

Itaniumi Müük

Kõrgemat järku võimsusega serverite turg

Esmase müüki laskmise ajal, 2001. aastal, oli Itaniumi jõudlus võrreldes RISC ja CISC protsessoritega väga pettumust valmistav. [5] Olemasoleva tarkvara ja operatsioonsüsteemide emuleerimine oli väga halb, kusjuures üks benchmark 2001. aastast teatas, et esimene Itaniumi protsessor oli 100 Mhz Pentiumiga umbes samaväärne.[6] Itanium jättis halva esmamulje ning ei suutnud konkureerida uute x86-l põhinevate protsessoritega, mis hakkasid turule ilmuma. Artiklis pealkirjaga "How the Itanium Killed the Computer Industry" ajakirjanik John C. Dvorak, kommenteerides Itaniumi ajalugu, ütles: "See on jätkuvalt üks suurematest fiaskodest viimase 50 aasta jooksul".[7] Tehnoloogia kolumnist Ashlee Vance kommenteeris, et viivitused ja kehv jõudlus "muutsid selle toote naljaks protsessorite turul".[8]

Ajalugu

Arendus: 1989 - 2000

1989. aastal jõudis HP järeldusele, et vähendatud käskude kogumiga arvuti (reduced instruction set computer ehk RISC) arhitektuurid lähenesid töötlemise kiiruse piirile, milleks peeti sagedust: üks käsk tsüklis. HP teadlased uurisid uut arhitektuuri, mis hiljem sai nimeks explicitly parallel instruction computing (EPIC), mis lubas protsessoril täita mitut käsku igas tsüklis. EPIC rakendab ühte VLIW arhitektuuri tüüpi, milles iga käsu sõna sisaldab mitut käsku. EPIC arhitektuuriga, kompilaator määrab eelnevalt millised käsud saab täita samaaegselt. Seetõttu ei vaja protsessor keerulisi mehhanisme, et määrata millised käsud täita paralleelselt.[9] Sellisel lähenemisel on kaks eesmärki: võimaldada paremat koodi uurimist, et avastada lisavõimalusi paralleelse käivitamise jaoks, ja lihtsustada protsessori disaini ning vähendada energia tarbimist, elimineerides vajadust runtime plaanimise järgi.

HP uskus, et ainult ühe firma oma mikroprotsessorite arendamine polnud enam kulutõhus ning seetõttu astus partnerlusse Inteliga, et arendada IA-64 arhitektuuri, mis pärines EPIC-st. Intel oli valmis IA-64 arendamisega palju vaeva nägema, lootes, et tulemuseks saadud mikroprotsessor läheb enamustes ettevõtete süsteemide tootvates firmades kasutusse. HP ja Intel algatasid suure ühise arendusprojekti, mille eesmärgiks oli 1998. aastaks valmistada nende esimene toode, Merced.[9]

Arenduse ajal prognoositi, et IA-64-st saab serverites, töömasinates ja võimsamates lauaarvutites dominantne protsessor ning lõpuks ületab see ka RISC ja CISC arhitektuure üldotstarbelises kasutuses.[10][11] Compaq ja Silicon Graphics otsustasid katkestada Alpha ja MIPS arhitektuuride arendust vastavalt, et valmistuda IA-74'le migreerumiseks.[12]

Mitmed ettevõtted arendasid Itaniumi jaoks operatsioonisüsteeme, sealhulgas ka Microsoft Windows, Linux ja mõned UNIXi variandid(näiteks HP-UX, Solaris[13] [14] [15], Tru64 UNIX[16] ja Monterey/64). 1997. aastaks selgus, et IA-64 arhitektuuril kompilaatori rakendamine oli palju keerulisem kui algul arvatud ning Mercedi väljastamist lükati edasi.[17] Üheks tehniliseks raskuseks oli suure transistorite arvu vajadus, et toetada laiu käsu sõnu ja suuri vahemälusid. On olnud ka struktuurilisi probleeme, kuna kaks gruppi kasutasid erinevaid metoodikaid ja omasid natuke erinevaid prioriteete. Kuna Merced oli esimene EPIC protsessor, siis arendusmeeskond ei osanud oodata nii palju ootamatuid probleeme, kui neid tegelikult tekkis. Lisaks tugines EPIC lähenemisviis sellistele kompilaatori võimetele, mida polnud kunagi varem rakendatud, seetõttu vajas projekt veelgi rohkem uurimist.

Intel kuulutas protsessori ametliku nime, Itanium, 4. oktoobril 1999. aastal.[18] Juba mitme tunni jooksul anti protsessorile uus hüüdnimi, "Itanic" (viidates Titanicule - "uppumatu" laevale[19]). Paljud kasutavad seda hüüdnime, et vihjata mitme miljardilisele investeeringule Itaniumisse ja selle varasele ülekiitmisele, millele järgnes selle suhteliselt kiire allakäik.

Itanium (Merced): 2001

Itanium(Merced)
Intel Itanium Merced
Andmed
Toodetud: Juuni 2001 - Juuni 2002
Tootja: Intel
Maksimaalne CPU taktsagedus: 733MHz kuni 800MHz
FSB kiirused: 266 MT/s
Käskude kogum: Itanium
Tuumad: 1
L2 vahemälu: 96KiB
L3 vahemälu: 2 või 4 MiB
Socket(id): PAC418
Tuumade nimed: Merced

Selleks ajaks, kui Itaniumit 2001. aasta juunis müüki lasti, polnud selle jõudlus parem kui konkureerivatel RISC ja CISC protsessoritel.[20] Itanium konkureeris väiksema võimsusega (enamasti 4-CPU-d ja väiksemad süsteemid) serverite turul x86 seeria protsessoritega ning võimsamate serverite turul IBM POWER- ja Sun Microsystems SPARC arhitektuuridega. Intel muutis Itaniumi prioriteete, et keskenduda võimsamatele äriklassi serveritele ja HPC-le, üritades saavutada x86 edu "horisontaalsel" turul (s.t, üks arhitektuur, mitu süsteemide müüjat). Esimese protsessori versiooni edu piirdus asendustega: PA-RISC HP süsteemides, Alpha protsessorid Compaq masinates ja MIPS SGI arvutites. Lisaks tootis IBM selle protsessorile baseerunud superarvuti.[21] POWER ja SPARC jäid turul tugevale positsioonile. Samal ajal kasvas 32-bitise x86 arhitektuuri edu ettevõtete infotöötlusse.

Ainult mõned tuhanded arvutid, mis kasutavad originaalset Merced Itanium protsessorit, said müüdud.[22] Halva müügiedukuse põhjusteks olid enamasti: suhteliselt halb jõudlus, kallis hind ja piiratud tarkvara kõlblikkus. Et suurendada Itaniumi jaoks tarkvara valikut, hakkas Intel esimesed Itaniumil põhinevad arvutisüsteemid iseseisvatele tarkvara müüjatele kättesaadavaks tegema, et stimuleerida arendust. Aasta hiljem, tõid HP ja Intel müüki uue põlvkonna Itanium 2 protsessori.

Itanium 2: 2002-2010

Itanium 2 protsessor lasti müüki 2002. aastal. Erinevalt Merced'st, suunati Itanium 2 pigem firmade servermasinatele müügiks, kui kogu võimsate protsessorite turgu. Esimese mikroprotsessori Itanium 2 seeriast, koodnimega McKinley, arendasid taas Intel ja HP koostöös. Selle arenduse käigus parandati palju jõudlusega seotud vigu, mis olid originaalsel Itaniumi seerial. Enamuse vigadest põhjustas ebaefektiivne mälu subsüsteem. McKinley koosnes 221 miljonist transistorist, mõõtmed olid 19.5mm x 21.6mm (421mm²) ja seda valmistati 180nm CMOS protsessis kuue alumiiniumi kihiga.[23]

2003. aastal tuli müüki AMD Opteron seeria, mis rakendas 64 bitist arhitektuuri(x86-64). Opteron sai kiiresti ettevõtete serverite piirkonnas kuulsaks, sest see pakkus kerget uuendust x86'st. Intel vastas, rakendades x86-64 arhitektuuri oma Xeon protsessorite seerias aastal 2004.[12]

2003. aastal valmis ja läks müüki Itanium 2 seeria uus liige, koodnimega Madison. Madisonist sai alus kõikidele uutele Itanium protsessoritele kuni Montecito valmimiseni 2006. aastal.

2005. aasta märtsis teatas Intel, et arenduses oli uus Itanium protsessor koodnimega Tukwila, mida plaaniti müüki lasta 2007. aastal. Tukwilal pidi olema 4 protsessori tuuma ja see pidi asendama Itaniumi bus 'i uue Ühise Süsteemi Liidesega(e. Common System Interface e. CSI), mis pidi minema kasutusse uues tulevases Xeon protsessoris.[24] Hiljem, samal aastal lükkas Intel tähtaja edasi 2008. aastale.[25]

2005. aasta novembris liitusid peamised Itaniumil baseeruvate serverite tootjad Inteliga ja mõnede tarkvara müüjatega, et luua Itaniumi Lahenduste Ühingut (Itanium Solutions Alliance) , et edendada Itaniumi arhitektuuri ja kiirendada tarkvara portimist[26]. Ühing teatas, et selle liikmed investeerivad aastakümne lõpuks 10 miljardit dollarit Itaniumi lahendustesse.[27]

2006. aastal valmis uus Itaniumi seeria liige, nimega Montecito(müügil Itanium 2 9000 seeria nime all). See protsessor oli kahetuumaline ning umbes kaks korda parema jõudlusega ja 20% väiksema energiatarbimisega.[28]

2007. aasta novembris lasi Intel müüki Itanium 2 9100 seeria, koodnimega Montvale [29]

Itanium 9300 (Tukwila): 2010

Itanium 9300 protsessor, koodnimega Tukwila, ilmus müüki 8. veebruaril 2010. aastal[30]. Tukwila kasutab 65nm protsessi, sisaldab 2-4 tuuma, kuni 24MiB vahemälu, Hyper Threading tehnoloogiat ja integreeritud mälukontrollereid. See rakendab double-device data correction tehnoloogiat, mis aitab parandada mäluvigu. Tukwila rakendab ka Intel QuickPath Interconnect(QPI) tehnoloogiat, et asendada Itaniumi bus 'l põhinevat arhitektuuri. Selle interprotsessori ribalaius on 96 GB/s ja mälu ribalaius 34 GB/s. Tänu QuickPath tehnoloogiale on protsessoril integreeritud mälukontrollerid ja see suudab mälu otseselt juhtida. Quickpath on samuti kasutusel Inteli protsessorites, mis kasutavad Nehalem mikroarhitektuuri, mis võib võimaldada nii Tukwilal, kui ka Nehalemil kasutada samu kiibistikke[31]. Tukwila sisaldab 4 mälukontrollerit. Iga neist toetab mitut DDR3 DIMM'i teise mälukontrolleri kaudu.[32]

Arhitektuur

Intel Itaniumi arhitektuur
Disainer(id): HP ja Intel
Bite: 64 biti
Tutvustatud: 2001
Disain: EPIC
Tüüp: register-register
Endianness: Valitav
Registrid:
  • 128 64-bitised üldotstarbelised registrid
  • 128 82-bitised murdarvuregistrid
  • 64 1-bitised väiteregistrid
Itaniumi arhitektuur

Intel oli ulatuslikult dokumenteerinud Itaniumi käskude kogumit ja mikroarhitektuuri[33]. Itaniumi arhitektuur oli oma ajaloo jooksul mitu korda ümbernimetatud. HP algul nimetas seda PA-WideWord 'ks. Intel nimetas seda IA-64 'ks ning hiljem Itanium Processor Architecture 'ks(IPA)[34], enne kui jäädi pidama Intel Itanium Architecture nimel, kuid siiski on nimi IA-64 veel laialdaselt kasutusel.

Itanium on 64 bitine registrite-rikas detailselt paralleelne arhitektuur. Loogilise aadressi ruum on 264 baiti. Arhitektuur rakendab haru väitmist, eeldamist ja oletamist. See kasutab riistvaralist registrite ümbernimetamise mehhanismi. Sama mehhanismi kasutakse ka selleks, et lubada tsüklite paralleelset käivitumist. Oletamine, eeldamine, väitmine ja ümbernimetamine on kõik kompilaatori kontrolli all: iga käsusõna rakendab selleks lisa baite.

Arhitektuur rakendab 128 täisarvude registrit, 128 murdarvude registrit, 64 ühebitist väided ja 8 haruregistrit. Murdarvude registrid on 82 biti pikad, et säilitada paljude komakohtadega arvude täpsust.

Käskude täitmine

Iga 128-bitine käsusõna sisaldab 3 käsku ning hankimise mehhanism suudab L1 vahemälust lugeda torustikku kuni 2 käsusõna ühe tsükli jooksul. See tähendab, et kui kompilaator maksimaalselt seda kasutada, suudab protsessor täita 6 käsku ühe tsükli jooksul. Protsessoril on 30 funktsionaalset käivitamisseadet üheteistkümnes grupis. Iga seade saab käivitada käskude kogumist üht kindlat alamhulka ja iga seade täidab käske sagedusega üks käsk tsükli kohta, juhul kui käivitusmehannism ei veni aega, et oodata andmete kohalejõudmist. Kuigi kõik seadmed ühes grupis ei käivita identseid käskude kogumist alamhulka, saavad mitmed seadmed täita ühiseid käske.

Käivitamisseadmete gruppidesse kuuluvad:

  • Kuus üldotstarbelist ALU't, kaks täisarvuseadet, üks nihkeseade
  • Neli andmete vahemäluseadet
  • Kuus multimeediaseadet, kaks paralleelset nihkeseadet, üks paralleelne korrutaja, üks kogumilugeja.
  • Kaks 82-bitist murdarvude koorutaja-liitja seadet, kaks SIMD murdarvude korrutaja-liitja seadet(kumbki kaks 32-bitist operatsiooni)[35]
  • Kolm hargnemisseadet

Kompilaator tihti saab grupeerida käske kuueliikmelistesse hulkadesse, mis saavad käivituda samaaegselt. Kuna murdarvuseadmed rakendavad korrutamise-liitmise operatsiooni, saab üks murdarvuline käsk teha kahe käsu tööd, kui rakendus tahab midagi korrutada ja siis vastust kuhugi liita. Kui see olukord esineb, saab protsessor teha neli FLOP 'i tsüklis. Näiteks 800MHz'l Itaniumil on teoreetiline kiirusehinnang 3.2 GFLOP'i ning kõige kiiremal Itanium 2 protsessoril 6.67 GFLOP'i.

Mälu arhitektuur

Aastatel 2002 kuni 2006, oli Itanium 2 protsessoritel samasugune vahemälujaotus. Neil oli 16 KiB esimese taseme vahemälu käskude jaoks + 16 KiB andmete jaoks. Teise taseme vahemälu oli käskudel ja andmetel ühine – 256 KiB. Kolmanda taseme vahemälu oli samuti käskudel ja andmetel ühine ning varieerus 1.5 MiB'st kuni 24MiB'ni. 256 KiB'ne teise taseme vahemälu sisaldab küllalt loogikat, et käitleda semafoorseid operatsioone ilma, et tuleks segada peamist aritmeetilise loogika seadet.

Põhimälule käib juurdepääs bus 'i kaudu. Algul nimetati Itanium 2 bus 'i McKinley bus 'ks, kuid nüüd viidatakse sellele enamasti nimega "Itanium bus". Viimaste protsessorite välja laskmisega, kasvas Itaniumi bus'i kiirus püsivalt. Bus kannab üle 2×128 biti tsükli kohta. See tähendab, et 200MHz'se McKinley bus kandis üle 6.4 GiB/s ning 533MHz'se Montecito bus 17.056 GiB/s.[36]

Riistvaraline tugi

Süsteemid

Alates 2009. aastast pakuvad mitmed tootjad Itaniumil põhinevaid süsteeme, sealhulgas HP, SGI, NEC, Fujitsu ja Hitachi. Suurimatest serveritootjatest toodab HP tänapäeval vähemalt 80% Itaniumi-põhistest süsteemidest. HP 2006 aasta esimese kvartali müüginumber oli 7200 süsteemi[37]. Lõviosa müüdavatest süsteemidest moodustavad suurfirmade serverid ja masinad, mille eesmärk on mahukate tehniliste arvutuste sooritamine. Tüüpiliselt kasutab üks süsteem kaheksat või enamat Itanium protsessorit.

Kiibistikud

Itaniumi siin on ühenduses ülejäänud süsteemiga läbi kiibistiku. Serveritootjate süsteemid eristuvad kiibistikus kasutatavate ühenduste (mälu, vaheühendused ja lisaseadmete kontrollerid) poolest. Kiibistikku võib lugeda süsteemi-tasandil süsteemi arhitektuuri südameks. Kiibistiku väljatöötamine ja tootmisse toomine on kulukas protsess, millega Itaniumi puhul tegelevad tänapäeval HP, Fujitsu, NEC ja Hitachi.

Viited

  1. ↑ Hamilton, David P. (29. mai, 2001). "Intel spekuleerib: Uue protsessoriga, see saab liikuda kiiremini kui tavaline PC arvuti" (PDF). Wall Street Journal. Vaadatud 2010-04-04. {{cite web}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  2. ↑ Morgan, Timothy (27. mai 2008). "The Server Biz Enjoys the X64 Upgrade Cycle in Q1". IT Jungle. Vaadatud 29. oktoobril 2008.
  3. ↑ Demerjian, Charlie (21. mai 2009). "Tukwila delayed until 2010". The Inquirer. Vaadatud 21. mail 2009.
  4. ↑ Peter Bright, "Microsoft: it's the end of the line for Itanium support", ArsTechnica 5 April 2010
  5. ↑ De Gelas, "Itanium–Is there light at the end of the tunnel?", AnandTech.http://www.anandtech.com/cpuchipsets/showdoc.aspx?i=2598. 9. november 2005
  6. ↑ Benchmarks – Itanic 32bit emulation is ‘unusable’. No kidding — slower than a P100, 23. jaanuar 2001.
  7. ↑ Dvorak, John C. (26. jaanuar 2009). "How the Itanium Killed the Computer Industry". PC Mag. Vaadatud 4. veebruaril 2009.
  8. ↑ Vance, Ashlee (9. veebruar 2009). "Ten Years After First Delay, Intel's Itanium Is Still Late". New York Times. Vaadatud 9. veebruaril 2009.
  9. ↑ 9,0 9,1 "Inventing Itanium: How HP Labs Helped Create the Next-Generation Chip Architecture". HP Labs. 2001. Vaadatud 23. märtsil 2007. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)
  10. ↑ De Gelas, Johan (9. november 2005). "Itanium–Is there light at the end of the tunnel?". AnandTech. Vaadatud 23. märtsil 2007.
  11. ↑ Takahashi, Dean (8. mai 2009). "Exit interview: Retiring Intel chairman Craig Barrett on the industry's unfinished business". VentureBeat. Vaadatud 17. mail 2009.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Itanium: A cautionary tale". Tech News on ZDNet. 7. detsember 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2008. Vaadatud 1. novembril 2007.
  13. ↑ Vijayan, Jaikumar (16. juuli 1999). "ComputerWorld: Solaris for IA-64 coming this fall". Linuxtoday. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  14. ↑ Wolfe, Alexander (2. september 1999). "Core-logic efforts under way for Merced". EE Times. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  15. ↑ "Sun Introduces Solaris Developer Kit for Intel to Speed Development of Applications On Solaris; Award-winning Sun Tools Help ISVs Easily Develop for Solaris on Intel Today". Business Wire. 10. märts 1998. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  16. ↑ "Next-generation chip passes key milestone". CNET News.com. 17. september 1999. Vaadatud 1. novembril 2007.
  17. ↑ Shankland, Stephen (8. juuli 1999). "Intel's Merced chip may slip further". CNET News. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  18. ↑ Kanellos, Michael (4. oktoober 1999). "Intel names Merced chip Itanium". CNET News.com. Vaadatud 30. aprillil 2007.
  19. ↑ Finstad, Kraig (4. oktoober 1999). "Re:Itanium". USENET group comp.sys.mac.advocacy. Vaadatud 24. märtsil 2007.
  20. ↑ Linley Gwennap (4. juuni 2001). "Itanium era dawns". EE Times. Vaadatud 17. veebruaril 2009.
  21. ↑ "Titan Cluster Itanium 800 MHz". TOP500 web site. Vaadatud 16. mail 2007.
  22. ↑ Michael Kanellos (11. detsember 2001). "Itanium sales off to a slow start". CNET News.com. Vaadatud 20. juulil 2008.
  23. ↑ Naffzinger, Samuel D. et al. (2002). "The implementation of the Itanium 2 microprocessor". IEEE Journal of Solid-State Circuits, vol. 37, no. 11, pp. 1448–1460.
  24. ↑ Merritt, Rick (2. märts 2005). "Intel preps HyperTransport competitor for Xeon, Itanium CPUs". EE Times. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  25. ↑ Shankland, Stephen (24. oktoober 2005). "Intel pushes back Itanium chips, revamps Xeon". ZDNet News. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2008. Vaadatud 17. märtsil 2007.
  26. ↑ "Itanium Solutions Alliance". ISA web site. Vaadatud 16. mail 2007.
  27. ↑ Scott, Bilepo (26. jaanuar 2006). "Computing Leaders Announce Strategy for New Era of Mission Critical Computing". Itanium Solutions Alliance Press Release. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  28. ↑ Niccolai, James (20. mai 2008). "'Tukwila' Itanium servers due early next year, Intel says". ComputerWorld. Vaadatud 16. oktoobril 2008.
  29. ↑ Gonsalves, Antone (1. november 2007). "Intel Unveils Seven Itanium Processors". InformationWeek. Vaadatud 6. novembril 2007.
  30. ↑ New Intel Itanium Offers Greater Performance, Memory Capacity, By: Jeffrey Burt, 2010-02-08, eWeek
  31. ↑ Tan, Aaron (15. juuni 2007). "Intel updates Itanium line with 'Kittson'". ZDNet Asia. Vaadatud 15. juunil 2007.
  32. ↑ Stokes, Jon (5. veebruar 2009). "Intel delays quad Itanium to boost platform memory capacity". ars technica. Vaadatud 5. veebruaril 2009.
  33. ↑ "Intel Itanium Processor Manuals". Intel web site. Vaadatud 16. mail 2007.
  34. ↑ "HPWorks Newsletter". 2001. Vaadatud 24. jaanuaril 2008. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend)
  35. ↑ Sharangpani, Harsh; Arora, Ken (2000). "Itanium Processor Microarchitecture". IEEE Micro. pp. 38–39.
  36. ↑ Cataldo, Anthony (30. august 2001). "Intel outfits Itanium processor for faster runs". EE Times. Vaadatud 6. detsembril 2007.
  37. ↑ HP turuosa 2006.a I kvartalis


x86-eelsed
4004 · 4040 · 8008 · 8080 · 8085
x86 16-bitised
8086 · 8088 · 80186 · 80188 · 80286
x87 (ujukoma)
8087 · 80287 · 80387 · 80487
x86-32/x86-64
80386 · 80486 · Pentium (Pro · II · III · 4 · M · D · Extreme Edition) · Celeron · Xeon · Core · Core 2 · Atom · Core(i3 · i5 · i7)
Muud

Mall:Link GA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Itanium&oldid=3019050"