Kurt Gödel

Kurt Gödel Viini Ülikooli tudengina 1920 aastate keskpaigas

Kurt Gödel (28. aprill 1906 Brno – 14. jaanuar 1978 Princeton) oli Austria-Ameerika loogik, matemaatik ja filosoof.

Elukäik

Sünnilt oli Gödel tolleaegse Austria-Ungari impeeriumi kodanik, 12-aastaselt sai temast Tšehhoslovakkia kodanik. 18-aastaselt asus Gödel Viini Ülikooli füüsikat õppima kus ta kolmandal õppeaastal matemaatika poolele üle läks. 23-aastaselt võttis endale Austria kodakondsuse kus peale selle annekteerimist 1940 aastal Adolf Hitleri poolt sai temast paratamatult Saksa Reichi kodanik. Oma juudi päritolu tõttu oli ta sunnitud põgenema Ameerika Ühendriigidesse, mis Euroopas alanud sõja tõttu oli võimalik teha vaid läbi tollase Nõukogude Liidu ja Jaapani. USAs sai ta töökoha kuulsas Princetoni perspektiivsete uuringute instituudis (Institute for Advanced Study).

1930 aastateil ilmnesid Gödelil vaimsed kõrvalekalded, mis vahelduva intensiivsusega häirisid teda elu lõpuni. See ei seganud aga tema teaduslikku loovust.

Teaduslikust pärandist

Gödel oli loogik ja teadusfilosoof ning tema põhilised tööd puudutasid loogikavaldkonda. Laiemat huvi tekitasid tema 1931 aastal avaldatud mittetäielikkuse teoreemid. Ühes neist väidetakse, et mingis formaalses süsteemis leidub alati vähemalt üks niisugune väide, mida ei saa antud süsteemi raames ei tõestada ega ümber lükata. See on oluliselt mõjutanud nii kaasaegse matemaatilise loogika arengut kui ka tekitanud hulga spekulatiivseid üldistusi (näiteks: kas lahkhelid algoritmide ajalise keerukuse vallas on tingitud sellest?)

Peale selle on tal töötanud diferentsiaalgeomeetria ja teoreetilise füüsika vallas. Muuhulgas kirjutas ta ka ühe üldrelatiivsusteooria alase töö, mida mõned füüsikud paraku „liiga matemaatiliseks“ peavad.

Teosed eesti keeles

• "Märkus seose kohta relatiivsusteooria ja idealistliku filosoofia vahel". Tõlkinud Piret Kuusk – Akadeemia 2006, nr 4, lk 763–770

Kirjandus

• Tarmo Uustalu, "Tarski, Gödel ja kes neist ei järeldu" – Akadeemia 2000, nr 3, lk 607–625
• Piret Kuusk, "Reaalne ja ebareaalne aeg" – Akadeemia 2006, nr 4, lk 771–780