Argoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.5) (robot lisas: ka:არგონი |
Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
Argoon moodustab umbes 0,9 % [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]ist. Ta on väärisgaasidest [[Maa (planeet)|Maa]]l kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava [[inertne keskkond|inertse keskkonnana]]. |
Argoon moodustab umbes 0,9 % [[Maa (planeet)|Maa]] [[atmosfäär]]ist. Ta on väärisgaasidest [[Maa (planeet)|Maa]]l kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava [[inertne keskkond|inertse keskkonnana]]. |
||
Argooni avastasid [[1894]]. aastal [[Lord Rayleigh]] ja [[William Ramsay]]. |
|||
{{keemElemVäärisgaasid}} |
{{keemElemVäärisgaasid}} |
||
Redaktsioon: 16. oktoober 2011, kell 18:14
| 18 |
8 8 2 |
| Ar 39,948 |
|
| Argoon |
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36, 38 ja 40.
Omadustelt on tegu väärisgaasiga. Argooni keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril maatriksisolatsiooni abil.
Argoon moodustab umbes 0,9 % Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana.
Argooni avastasid 1894. aastal Lord Rayleigh ja William Ramsay.