Klubi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. september 2011, kell 20:29

Klubi (inglise keeles club) on ühise maailmavaate, elukutse, seisuse, huviala, soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm. ühise tunnuse alusel moodustunud või loodud isikute seltskond või koondis, millel enamasti on koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, harrastustegevuseks, meelelahutuseks, puhkamiseks jne. Klubiks võidakse nimetada ka teatavat mõttekoda, mille puhul ei pruugi osalejate koosseis, kooskäimise kohad ja kontakteerumise viisid olla püsivad. Klubidena on end registreerinud vahel ka mittetulundusühingud jm. organisatsioonid. Endises NSV Liidus nimetati klubideks kultuurhariduslikke asutusi (kolhoosiklubi, rahvamaja, kultuurimaja jne.), sealset tegevust aga klubiliseks tegevuseks.

Klubide ajalugu

Esimesed klubid tekkisid 16. sajandil Inglismaal ja olid mõeldud eeskätt meelelahutuslikuks tegevuseks.

18. sajandil Prantsusmaal tekkinud Bretooni Klubi ja sellest välja kasvanud Konstitutsiooni Sõprade Klubi, mida kooskäimiskoha järgi tuntakse rohkem Jakobiinide Klubina, olid poliitilise iseloomuga. Samal sajandil tekkis Venemaal kirjanduslik nn inglise klubi, kus osalesid muuseas Aleksandr Puškin ja Nikolai Karamzin. 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tekkis Venemaa kubermangulinnades aadlike, kaupmeeste ja käsitöömeistrite klubisid, 1905. aasta revolutsiooni paiku ka töölisklubisid.

Välismaa klubisid

Jakobiinide Klubi (Prantsusmaa, poliitiline profiil)
Lions-klubi
Rooma Klubi (rahvusvaheline, globaalprobleemide uurimise profiil)

Klubisid Eestis

Kujutavate kunstide klubi ehk Kuku klubi
Rotary klubi
Viskiklubi [1]
20. Augusti Klubi
Impressum (meediaklubi)

Vaata ka

Kirjandus

Andres Langemets: "Kuku klubi - kerge laskuda, raske lahkuda" Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2010

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2011}}
-'''Klubi''' (inglise keeles ''club'') – ühise maailmavaate, elukutse, seisuse, [[huviala]], soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm. ühise tunnuse alusel moodustunud või loodud isikute seltskond või koondis, millel enamasti on koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, harrastustegevuseks, meelelahutuseks, puhkamiseks jne. Klubiks võidakse nimetada ka teatavat [[mõttekoda]], mille puhul ei pruugi osalejate koosseis, kooskäimise kohad ja kontakteerumise viisid olla püsivad. Klubidena on end regsitreerinud vahel ka [[mittetulundusühing]]ud jm. organisatsioonid. Endises NSV Liidus nimetati klubideks kultuurhariduslikke asutusi (kolhoosiklubi, rahvamaja, kultuurimaja jne.), sealset tegevust aga klubiliseks tegevuseks.
+'''Klubi''' (inglise keeles ''club'') on ühise maailmavaate, elukutse, seisuse, [[huviala]], soo, ea, seksuaalse eelistuse, kooskäimise aja vm. ühise tunnuse alusel moodustunud või loodud isikute seltskond või koondis, millel enamasti on koht kooskäimiseks, suhtlemiseks, harrastustegevuseks, meelelahutuseks, puhkamiseks jne. Klubiks võidakse nimetada ka teatavat [[mõttekoda]], mille puhul ei pruugi osalejate koosseis, kooskäimise kohad ja kontakteerumise viisid olla püsivad. Klubidena on end registreerinud vahel ka [[mittetulundusühing]]ud jm. organisatsioonid. Endises NSV Liidus nimetati klubideks kultuurhariduslikke asutusi (kolhoosiklubi, rahvamaja, kultuurimaja jne.), sealset tegevust aga klubiliseks tegevuseks.
 == Klubide ajalugu ==
-* Esimesed klubid tekkisid 16. sajandil [[Inglismaa]]l ja olid mõeldud eeskätt meelelahutuslikuks tegevuseks.
+Esimesed klubid tekkisid 16. sajandil [[Inglismaa]]l ja olid mõeldud eeskätt meelelahutuslikuks tegevuseks.
-* 18. sajandil [[Prantsusmaa]]l tekkinud [[Bretooni Klubi]], sellest välja kasvanud Konstitutsiooni Sõprade Klubi, mida kooskäimiskoha järgi tuntakse rohkem Jakobiinide Klubina, olid poliitilise iseloomuga. Samal sajandil tekkis [[Venemaa]]l kirjanduslik nn inglise klubi, kus osalesid muuseas A. Puškin ja N. Karamzin. 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tekkis Venemaa kubermangulinnades aadlike, kaupmeeste ja käsitöömeistrite klubisid, 1905. aasta revolutsiooni paiku ka töölisklubisid.
+. sajandil [[Prantsusmaa]]l tekkinud [[Bretooni Klubi]] ja sellest välja kasvanud Konstitutsiooni Sõprade Klubi, mida kooskäimiskoha järgi tuntakse rohkem Jakobiinide Klubina, olid poliitilise iseloomuga. Samal sajandil tekkis [[Venemaa]]l kirjanduslik nn inglise klubi, kus osalesid muuseas [[Aleksandr Puškin]] ja [[Nikolai Karamzin]]. 18. sajandi teisel poolel ja 19. sajandil tekkis Venemaa kubermangulinnades aadlike, kaupmeeste ja käsitöömeistrite klubisid, [[1905. aasta revolutsioon]]i paiku ka töölisklubisid.
 == Välismaa klubisid ==
 * [[Jakobiinide Klubi]] (Prantsusmaa, poliitiline profiil)
+* [[Lions-klubi]]
 * [[Rooma Klubi]] (rahvusvaheline, globaalprobleemide uurimise profiil)
 == Klubisid Eestis ==
 *[[Kujutavate kunstide klubi]] ehk Kuku klubi
-*[[Keila Kiwanis klubi]][http://www.kiwanis.ee/]
-*[[Rahvusvahelise Lions klubi Eesti piirkond]][http://www.lions.ee/]
 *[[Rotary klubi]]
 *[[Viskiklubi]] [http://www.ubc.ee/ubc/liikmed.html]
 *[[20. Augusti Klubi]]
 *[[Impressum (meediaklubi)]]
-== Kirjandus ==
-[[Andres Langemets]]. "Kuku klubi - kerge laskuda, raske lahkuda]] [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-langemets-kuku-klubi---kerge-laskuda-raske-lahkuda.d?id=28829539] – Eesti Ekspress 29.01.2010
 == Vaata ka ==
@@ 25. rida: / 24. rida: @@
 * [[Ühistegevus]]
-==Viited==
+== Kirjandus ==
+* [[Andres Langemets]]: [http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/andres-langemets-kuku-klubi---kerge-laskuda-raske-lahkuda.d?id=28829539 "Kuku klubi - kerge laskuda, raske lahkuda"] Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2010
-{{viited}}
-==Välislingid==
-{{pooleli}}
 [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]