Paksulehelised: erinevus redaktsioonide vahel

Paksulehelised
	; Harilik kukehari (Sedum acre)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kivirikulaadsed Saxifragales;
Sugukond	Paksulehelised Crassulaceae; DC.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 24. august 2011, kell 00:00

Paksulehelised (Crassulaceae) on kaheiduleheliste klassi kivirikulaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.

Paksulehelised on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 39 perekonda umbes 1400 liigiga.

Paksulehelisi kasvab eriti arvukalt Edela-Aafrikas, mõnevõrra vähem Euroopa ja Kesk-Aasia mägedes.^[1].

Eestis kuulub sellesse sugukonda 6-7 looduslikult kasvavat liiki kukeharja (Sedum), liivsibula (Jovibarba) ja vesika (Crassula) perekondadest.

Paksulehelised on sukulendid: nad talletavad oma lehtedesse vett. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.

Paksulehelised on peaaegu kõik kahekojalised, välja arvatud kukeharjad, mis on ühekojalised. Abilehti ei ole. Õies on tolmukaid sama palju kui kroonlehti või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. Seemnealgmed on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. Vili on kukkurvili.

Ükski paksuleheline ei ole majanduslikult tähtis, nad ei anna eriti puitu ega vilja. Sellegipoolest on mõned neist iluaianduses tähtsad, sest nad on vahel imeliku või huvitava välimusega. Tavaliselt on paksulehelised üsna vastupidavad ja nõuavad üksnes minimaalset hooldust. Ilutaimede hulka kuuluvad portulak-turdleht ja blossfeldi kalanhoe.

Viited

↑ A. Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". K. Eichwald, A. Kalda (koost.), E. Kukk jt. Tallinn, Valgus 1970. Lk 484

[1] A. Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". K. Eichwald, A. Kalda (koost.), E. Kukk jt. Tallinn, Valgus 1970. Lk 484

[1]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 | värv = lightgreen
 | riik = [[Taimed]] ''Plantae''
-| hõimkond       = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
+| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
 | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
 | selts = [[Kivirikulaadsed]] ''Saxifragales''
@@ 12. rida: / 12. rida: @@
 | sugukonna_autor = [[A. P. de Candolle|DC.]]
 }}
-[[Paksulehelised]] (''Crassulaceae'') on [[õistaimed]]e sugukond [[kivirikulaadsed|kivirikulaadsete]] seltsist. Nad on [[üheaastane taim|ühe]]-, [[kaheaastane taim|kahe]]- või [[püsik|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, mõned ka [[põõsas|põõsad]]. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga.
+'''Paksulehelised''' (''Crassulaceae'') on [[kaheidulehelised|kaheiduleheliste]] [[klass (bioloogia)|klassi]] [[kivirikulaadsed|kivirikulaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[õistaim]]ede [[sugukond (bioloogia)|sugukond]].
+Paksulehelised on [[üheaastane taim|ühe]]-, [[kaheaastane taim|kahe]]- või [[püsik|mitmeaastased]] [[rohttaim]]ed, mõned ka [[põõsas|põõsad]]. Sugukonda kuulub 39 [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 1400 [[liik (bioloogia)|liigiga]].
-Sugukonna esindajaid kasvab eriti arvukalt [[Edela-Aafrika]]s, mõnevõrra vähem [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] mägistel aladel<ref name="bot"> Kalda, A. (1970). Kõrgemad taimed. ''Rmt''.: Eichwald, K., Kalda, A. (koost.), Kukk, E. jt., ''Botaanika'' [II osa – Süstemaatika]. Tallinn, Valgus. Lk 484</ref>.
+Paksulehelisi kasvab eriti arvukalt [[Edela-Aafrika]]s, mõnevõrra vähem [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] mägedes.<ref>A. Kalda. Raamatus "Kõrgemad taimed". K. Eichwald, A. Kalda (koost.), E. Kukk jt. [[Tallinn]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] [[1970]]. Lk 484</ref>.
-Eestis kuulub sellesse sugukonda 6...7 [[looduslikult kasvav]]at liiki [[kukehari|kukeharja]] (''Sedum''), [[liivsibul]]a (''Jovibarba'') ja [[Vesikas|vesika]] (''Crassula'') perekondadest.
+Eestis kuulub sellesse sugukonda 6-7 [[looduslikult kasvav]]at liiki [[kukehari|kukeharja]] (''Sedum''), [[liivsibul]]a (''Jovibarba'') ja [[Vesikas|vesika]] (''Crassula'') perekondadest.
+Paksulehelised on [[sukulent|sukulendid]]: nad talletavad oma [[leht]]edesse [[vesi|vett]]. Seetõttu on nende lehed iseloomulikult paksud, mis ongi sugukonnale nime andnud.
+Paksulehelised on peaaegu kõik kahekojalised, välja arvatud kukeharjad, mis on ühekojalised. [[Abileht]]i ei ole. [[Õis|Õies]] on [[tolmukas|tolmukaid]] sama palju kui [[kroonleht]]i või siis poole rohkem ning nad võivad paikneda eraldi, aga olla ka alusel kokku kasvanud. [[Seemnealge|Seemnealgmed]] on arvukad, väikesed ja paiknevad kahes reas. [[Vili]] on [[kukkurvili]].
+Ükski paksuleheline ei ole majanduslikult tähtis, nad ei anna eriti puitu ega vilja. Sellegipoolest on mõned neist iluaianduses tähtsad, sest nad on vahel imeliku või huvitava välimusega. Tavaliselt on paksulehelised üsna vastupidavad ja nõuavad üksnes minimaalset hooldust. Ilutaimede hulka kuuluvad [[portulak-turdleht]] ja [[blossfeldi kalanhoe]].
 == Viited ==
 {{viited}}
 [[Kategooria:Kivirikulaadsed]]