Blossfeldi kalanhoe

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Blossfeldi kalanhoe
Blossfeldi kalanhoe õied
Blossfeldi kalanhoe õied
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kivirikulaadsed Saxifragales
Sugukond Paksulehelised Crassulaceae
Perekond Kalanhoe Kalanchoe
Liik Blossfeldi kalanhoe
Binaarne nimetus
Kalanchoe blossfeldiana
Sünonüümid
  • Kalanchoe globulifera var. coccinea
  • Kalanchoe coccinea var. blossfeldiana

Blossfeldi kalanhoe (Kalanchoe blossfeldiana) on taimeliik kalanhoe perekonnast paksuleheliste sugukonnast.

Levila ja nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Taim on pärit Madagaskarilt. Liik on nime saanud saksa taimekasvataja Robert Blossfeldi (1882–1945) järgi.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Blossfeldi kalanhoe on püsik ja sukulent. Kasvab püstiselt. Olenevalt teisendist kasvab kuni 45 cm kõrguseks, tavaliselt siiski kuni 30 cm. Ka laius on kuni 30 cm. Lehed on tumerohelised. Õitseb aastaringselt. Õie läbimõõt on 1 cm. Torujad õied paiknevad väikestes kobarates. Blossfeldi kalanhoel on palju erineva õievärviga sorte (kollane, oranž, roosa, punane, purpurne ja valge ning nende kombinatsioonid).

Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Blossfeldi kalanhoe on Euroopas väga sagedane toataim. Vajab kasvamiseks troopilist kuni subtroopilist temperatuuri. Kasvab jõudsalt temperatuuridel 20–26 °C. Talub kuni +10 °C öötemperatuuri. Hukkub –4 °C juures. Meie kliimas kasvab paremini täispäikeses. Sukulendina vajab vähe vett, talvel kastmist ei vaja. Aktiivsel kasvuperioodil kevadest sügiseni tuleb kasta toasooja veega. Vajab kasvuperioodil väetamist.

Õitseb talvel ja vajab poolteise kuu jooksul enne õitsemist katkematuid 14-tunniseid öid. Pärast õitsemist tuleb õieraod eemaldada.

Paljundamine[muuda | muuda lähteteksti]

Paljundatakse varre- ja lehepistikute abil. Reeglina tasub pistikutest uued taimed kasvatada, mitte äraõitsenud taimi säilitada. Pistikud võetakse aktiivsel kasvuperioodil ning pannakse juurduma liivasegusesse niiskesse mulda, mis sisaldab võimaluse korral turbasammalt. Mõnikord tekivad lehetippudele või sõlmekohtadele võsud, mille võib eemaldada ja istutada väikestesse omaette pottidesse.


Seemnetega paljundamisel on seemneid kõige parem külvata hiliskevadel. Seemned on väga väikesed. Seemned vajavad 10 päeva jooksul temperatuuri 21 °C. Kasvusubstraadiks sobib liivasegune niiske muld. Võimaluse korral võib kasutada ka turbasammalt.

Kahjurid[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige sagedasemad kahjurid on lehetäid ja viinamarja-kilptäid.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]