Kõrgrünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 87.110.108.198 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Geonarva.
ZéroBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: eu:Altokumulu
44. rida: 44. rida:
[[en:Altocumulus cloud]]
[[en:Altocumulus cloud]]
[[es:Altocúmulus]]
[[es:Altocúmulus]]
[[eu:Altokumulu]]
[[fr:Altocumulus]]
[[fr:Altocumulus]]
[[gl:Altocumulus]]
[[gl:Altocumulus]]
65. rida: 66. rida:
[[fi:Hahtuvapilvi]]
[[fi:Hahtuvapilvi]]
[[sv:Altocumulus]]
[[sv:Altocumulus]]
[[uk:Високо-купчасті хмари]]
[[vi:Mây trung tích]]
[[vi:Mây trung tích]]
[[uk:Високо-купчасті хмари]]

Redaktsioon: 14. august 2011, kell 00:21

Kõrgrünkpilved

Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv pilvede põhiliik, mis kujuneb kõrgusevahemikus 2–6 km, troopikas natuke kõrgemal. Nende paksus on 200–700 meetrit (harvem kuni 1000 m), pilvekiht on alt tasane. Kõrgrünkpilved on valged, hallid või sinakad, kujult on nad vöödid, vallid, tükid, tombud ja tihti paistavad äärtelt läbi.[1]

Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, mis võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Mõnikord on nende pilvede osad rünklikud või isegi tornjad.[2]

Kõrgrünkpilvede teke näitab troposfääri keskosa ebastabiilsust ja on seotud ebapüsiva ilmaga. Rünklikumad ja tornjamad pilved on hoovihma ja äikese võimaluse tunnus.[2]

Tavaliselt koosnevad kõrgrünkpilved allajahtunud veepiiskadest, mõnikord moodustavad neid nii allajahtunud veepiisakesed kui ka jääkristallide ja lumekübemete segu. Enamasti nendelt ei saja, aga mõnikord võivad langeda peenikesed vihmapiiskud või üksikud lumehelbed sajuhoogudena või laussajuna.[1][2]

Kõrgrünkpilvede puhul võivad esineda niisugused optilised nähtused nagu tara ehk pärg ja irisatsioon.[1]

Kõrgrünkpilved jagunevad kaheks alaliigiks, mis jagunevad omakorda paljudeks pilvevormideks.[1]

Kõrgrünkpilvede alaliigid ja vormid

Viited