Laussadu

Laussadu on pikemat aega (mitmetest tundidest mitme ööpäevani) kestev nõrga või mõõduka intensiivsusega vihma- (lausvihm) või lumesadu (lauslumi, sealhulgas ka märg lauslumi ehk lauslörts). Tavaliselt langevad laussademed ulatuslikule maa-alale kihtsajupilvedest ja kõrgkihtpilvedest. Laussadude tekkimine on seotud tsükloni üleminekuga; need tekivad sooja frondi ees, tsükloni keskosas ja külma frondi taga.

Laussajuga kaasneb niinimetatud servaefekt – laussadu algab ja lõpeb sageli tugevamate sademetega kui saju keskel.

Lausvihmad niisutavad hästi mulda, aga kauakestvad lausvihmad võivad põhjustada saagi hävimist, uputusi ja muid kahjustusi.

Lauslumi kaasneb lumetormiga, mistõttu takistab liikumist ja võib põhjustada liiklusõnnetusi.