Süsivesinikud

Mitte segi ajada mõistega süsivesikud

---

Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Süsivesiniku molekul sisaldab süsinikahelat. Ahela ehituse järgi jaotatakse süsivesinikud ning kõik teised orgaanilised ühendid alifaatseteks ja tsüklilisteks.

Atsüklilised süsivesinikud

Lineaarsed alkaanid		Alkeenid		Alküünid
nimetus	valem	nimetus	valem	nimetus	valem
Metaan	CH4	–	–	–	–
Etaan	C2H6	Eteen	C2H4	Etüün	C2H2
Propaan	C3H8	Propeen	C3H6	Propüün	C3H4
Butaan	C4H10	Buteen	C4H8	Butüün	C4H6
Pentaan	C5H12	Penteen	C5H10	Pentüün	C5H8
Heksaan	C6H14	Hekseen	C6H12	Heksüün	C6H10
Heptaan	C7H16	Hepteen	C7H14	Heptüün	C7H12
Oktaan	C8H18	Okteen	C8H16	Oktüün	C8H14
Nonaan	C9H20	Noneen	C9H18	Nonüün	C9H16
Dekaan	C10H22	Dekeen	C10H20	Deküün	C10H18

Süsivesinike molekuli struktuur Süsivesinikeks nimetatakse aineid, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. Süsinikul on aatomi välisel kihil 4 elektroni ja ta saab loovutada 4 kovalentset sidet. Kovalentne side märgitakse kriipsuga ja igal süsinikul peab olema 4 kriipsu. Vesinikul on 1 elektron ja tema saab moodustada 1 sideme - vesinikul on 1 kriips. Süsinik on võimeline moodustama üksteisega vahetult seotud aatomitest väga pikki ja püsivaid ahelaid. Isobutaani molekulis on süsinikahel hargnenud. Kinnine ring e. tsükkel. Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C-C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. Alkaanid on süsivesinikud, milles süsinikuaatomite vahel on ühekordne side. Alkaane nimetatakse süsinikuaatomite arvu järgi. CH4 - metaan C2H6 - etaan C3H8 - propaan C4H10 - butaan C5H12 - pentaan C6H14 - heksaan C7H16 - heptaan C8H18 - oktaan C9H20 - nonaan C10H22 - dekaan Mis on polümeer? Alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit, nimetatakse polüetüleeniks. Polüeteen koosneb tuhandetest –CH2-lülidest, mis on üksteise külge seotud täpselt samuti nagu butaanis või parafiinides. Polümeerideks nimetatakse aineid, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotud väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. Polümeeri ahelas võib olla ka lämmastiku, hapniku ja teiste elementide aatomeid. Süsivesinike saamine, omadused ja kasutamine Süsivesinikud koosnevad süsinikust ja vesinikust. Kõige sagedamini on tegemist alkaanidega - süsivesinikega, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. Nafta on mitmesuguste süsivesinike segu. Nafta on tekkinud palju miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja –taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadust nimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen. Süsivesinikud vees ei lahustu. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad - nad ei märgu. Kasutamine: Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse tööstuses ja argielus gaasilise kütusena raudesemete katmiseks; süsivesinikke lahustitena (rasvaplekkide väljavõtmisel ja keemilises puhastuses), määrdeainena.

Aatomite olekud Orgaanilistes ühendites mood aatomid kindla arvu sidemeid.

Süsiniku aatomi olekud 1. Süsinik C 4sidet

a)moodustab 4 üksiksidet (-)

b)moodustab 1 kaksiksideme ja 2 üksiksidet (TP)

c)moodustab 2 kaksiksidet

d)moodustab 1 üksik- ja 1 kolmiksideme (TP)

2. Lämmastik N 3 sidet

a)3 üksiksidet

b)1 kaksik- ja 1 üksikside

c)1 kolmikside

3. Hapnik O 2 sidet

a)2 üksiksidet

b)1 kaksikside

4. Vesinik H 1 side

Süsinikuühendite paljusus Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna

1)süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid

2)Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…)

3)süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega

4)muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid

Alkoholid (ROH) on ained, mis sisaldavad hüdroksüülrühma (-OH).

Metanool e. puupiiritus CH3OH

a) Füüsikalised omadused – värvitu, terava lõhnaga vedelik (imal) –veest kergem –lahustub hästi vees –väga mürgine, mürgitus võib tulla ka naha kaudu

b) Keemilised omadused –vesilahus on neutraalne, sest alkoholi OH rühm ei muutu vees lahustumisel iooniks –põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur CH3OH+1,5O2=CO2+2H2O/*2 2CH3OH+3O2=2CO2+4H2O

c) Kasutamine – värvide ja lakkide valmistamiseks –mudelite kütusena.

Etanool e absoluutne alkohol (piiritus)

a) Füüsikalised omadused –läbipaistev, värvitu vedelik – lahustub hästi vees (lahus tõmbub kokku) – veest kergem 95% vesilahust nimetatakse piirituseks –hügroskoopne - seob endaga vett

b) Keemilised omadused –põleb, tekib süsihappegaas ja veeaur C2H5OH+3O2=2CO2+3H2O

c) Kasutamine –alkohoolsete jookide tootmiseks (viin, liköör, piiritus, veinid) –ravimite tootmiseks (tinktuurid) –desinfitseerimiseks –lõhnaõlide, odekolonnide valmistamiseks (hea lahusti õlidele ja vaikudele).

Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH

a) Füüsikalised omadused –siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik –pole mürgine –lahustub hästi vees

b) Kasutamine –kosmeetika toodete valmistamiseks –polümeeride lähteainena

Vaata ka

• Klooritud süsivesinikud