Jooks: erinevus redaktsioonide vahel
Al Silonov (arutelu | kaastöö) - bg |
P r2.7.1) (robot lisas: bg:Враг |
||
46. rida: | 46. rida: | ||
[[id:Lari]] |
[[id:Lari]] |
||
[[jv:Mlayu]] |
[[jv:Mlayu]] |
||
[[bg:Враг]] |
|||
[[ca:Carrera a peu]] |
[[ca:Carrera a peu]] |
||
[[cs:Běh]] |
[[cs:Běh]] |
Redaktsioon: 25. juuli 2011, kell 10:48
Jooks on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita.
Spordis on jooks määratletud kõnnakuna, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti, ning see on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksu kasutatakse ka aeroobikas.
Sörk
Sörk on aeglane jooks, mis sai 1970. aastatel Läänes tavaliseks tervisespordi alaks. Et sörk koormab liigeseid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega.
Võidujooks
Võidujooksuvõistlustel joostakse kõrvuti, et teha kindlaks, kes jookseb kiiremini. Võidujooksud on arvatavasti olemas olnud suurema osa inimkonna ajaloost.
Vana-Kreeka
Jooksuliigid olid järgmised:
- staadionijooks (Olümpias oli 1 staadion 192,27 meetrit)
- diaulos (kahekordne staadionijooks sihtkohta ja tagasi, Olümpias 384,5 m).
- dolichos (pikamaajooks 7–24 staadioni)
- hippios (hobuste võidusõiduraja pikkus, võrdus 4 staadioniga, ei olnud olümpiamängude kavas)
- relvisjooks (Olümpias diaulose, mujal ka hippiose distants; algul joosti täies varustuses, hiljem ainult kilbiga; jooksid ainult mehed, mitte noorukid)
- tõrvikujooks (oli kavas panatenaiadel teatejooksuna, olümpiamämgude kavva ei kuulunud).
Keskmisi ja pikki võistlusmaid joosti umbes 1,4 m laiusel jooksurajal edasi-tagasi, pööre tehti ümber sihtposti.
Lühidistantsid määrati sellised, mille puhul on võimalik suurim kiirus (180–190 m); neil distantsidel ilmnes ka jooksu kõrge arengutase.
Teldrijooksus (see tähendab parem jalg ja parem käsi korraga) ei võisteldud, kuigi seda paljude antiikkujutiste põhjal on ekslikult arvatud.
Tänapäeva kergejõustik
Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, erinevat võistlustaktikat ja erinevaid treeningumeetodeid.
Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu.
Distantsi järgi eristatakse sprinti ehk lühimaajooksu, keskmaajooksu, pikamaajooksu ja ülipikamaajooksu.