Ühistupank: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 33. rida: | 33. rida: | ||
[[Kategooria:Hoiu-laenuühistud]] |
[[Kategooria:Hoiu-laenuühistud]] |
||
[[bar:Gnossnschoftsbank]] |
|||
[[en:Cooperative banking#Cooperative banks]] |
|||
[[ca:Cooperativa de crèdit]] |
|||
[[cs:Družstevní záložna]] |
|||
[[en:Credit union]] |
|||
[[eo:Kredita Unio]] |
|||
[[es:Cooperativa de ahorro y crédito]] |
|||
[[et:Ühistupank]] |
|||
[[fi:Osuuspankki (yhtiömuoto)]] |
|||
[[fr:Banque coopérative]] |
|||
[[it:Credito cooperativo]] |
|||
[[ja:信用協同組合]] |
|||
[[ko:신용협동조합]] |
|||
[[lt:Kredito unija]] |
|||
[[pl:Spółdzielcza kasa oszczędnościowo-kredytowa]] |
|||
[[pt:Cooperativa de crédito]] |
|||
[[ru:Кредитный потребительский кооператив граждан]] |
|||
[[simple:Credit union]] |
|||
[[sv:Andelsbanken]] |
|||
[[th:เครดิตยูเนียน]] |
|||
[[tl:Kapisanang pampautangan]] |
|||
[[uk:Кредитна спілка]] |
|||
[[vi:Tổ chức tín dụng]] |
|||
[[zh:儲蓄互助社]] |
|||
Redaktsioon: 8. juuli 2011, kell 14:38
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ühistupank on ühistulisel printsiibil tegutsev krediidiasutus (pank).
Eesti krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda hoiu-laenuühistuna ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.[1]
Eestis ei ole 2011. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka[2], kuigi seadus seda võimaldaks.
Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel.
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.[viide?]
Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik lisaks hoiustele kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga.
Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas võib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
Ameerika Ühendriikides on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.
Saksamaal on üle 80 protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.
Vaata ka
Viited
- ↑ Krediidiasutuste seadus, §§ 3, 12. Riigi Teataja. (Kasutatud 1. juulil 2011.)
- ↑ Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)
Välislingid
- Vootele Päi: "Eesti pangandusmaastikule on kerkimas uus rahvapank" Postimees, 22. november 2008
- Vootele Päi: "Kõik ei ole halvasti, kõik on hästi!" Postimees, 5. aprill 2010