G: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P r2.7.1) (robot lisas: lmo:G
36. rida: 36. rida:
[[ast:G]]
[[ast:G]]
[[az:G]]
[[az:G]]
[[id:G]]
[[ms:G]]
[[zh-min-nan:G]]
[[zh-min-nan:G]]
[[be:G, літара]]
[[be:G, літара]]
67. rida: 69. rida:
[[hr:G]]
[[hr:G]]
[[ilo:G]]
[[ilo:G]]
[[id:G]]
[[is:G]]
[[is:G]]
[[it:G]]
[[it:G]]
80. rida: 81. rida:
[[lb:G]]
[[lb:G]]
[[lt:G]]
[[lt:G]]
[[lmo:G]]
[[hu:G]]
[[hu:G]]
[[mk:G (Латиница)]]
[[mk:G (Латиница)]]
85. rida: 87. rida:
[[mr:G]]
[[mr:G]]
[[mzn:G]]
[[mzn:G]]
[[ms:G]]
[[my:G]]
[[my:G]]
[[nah:G]]
[[nah:G]]
112. rida: 113. rida:
[[tl:G]]
[[tl:G]]
[[th:G]]
[[th:G]]
[[vi:G]]
[[tr:G (harf)]]
[[tr:G (harf)]]
[[uk:G (латиниця)]]
[[uk:G (латиниця)]]
[[vi:G]]
[[vo:G]]
[[vo:G]]
[[war:G]]
[[war:G]]

Redaktsioon: 19. aprill 2011, kell 12:24

 See artikkel räägib tähest; muusika mõiste kohta vaata artiklit G (muusika)

G (g) on ladina tähestiku 7. täht ja eesti tähestiku 6. täht.

G võeti kasutusele C variandina 3. sajandil eKr ladina keele vanaladina perioodil, et eristada helilist /g/-häälikut helitust /k/-häälikust, sest mõlemat märgiti C-ga. G loomine omistatakse vabakslastule Spurius Carvilius Rugale, kes rajas esimese erakooli.

Eesti keeles märgitakse G tähega poolhelilist velaarklusiili.

Mitmes romaani ja germaani keels sõltub G hääldus tähe asukohast sõnas.

G-l on väiketähena kaks tüpograafilist varianti: ja .

G ja g sümbolina

G tähistab gravitatsioonikonstanti, SI-süsteemis eesliidet giga-, magnetilise induktsiooni mõõtühikut gaussi, geneetikas guaniini ja muusikas nooti G.

g tähistab grammi ja gravitatsioonikiirendust.

Vaata ka