Kolm isamaa kõnet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
==Esimene kõne== |
==Esimene kõne== |
||
Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. |
Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. |
||
3e d32edwe |
|||
==Teine kõne== |
==Teine kõne== |
||
Redaktsioon: 1. aprill 2011, kell 18:40
Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm kõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna.
Esimene kõne
Esimeses kõnes "Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. 3e d32edwe
Teine kõne
Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest.
Kolmas kõne
Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku.
Kirjandus
- Carl Robert Jakobson, "Kolm isamaa kõnet", 1870 (terviktekst)