Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel
Idioma-bot (arutelu | kaastöö) P r2.6.3) (robot lisas: eu:Gas natural, rue:Земный ґаз |
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: lv:Dabasgāze |
||
57. rida: | 57. rida: | ||
[[ka:ბუნებრივი აირი]] |
[[ka:ბუნებრივი აირი]] |
||
[[ku:Erdgaz]] |
[[ku:Erdgaz]] |
||
[[lv:Dabasgāze]] |
|||
[[lt:Gamtinės dujos]] |
[[lt:Gamtinės dujos]] |
||
[[lmo:Gass natüral]] |
[[lmo:Gass natüral]] |
Redaktsioon: 28. veebruar 2011, kell 00:21
Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan.
Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³.
Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel.
Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil. Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom.
Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan.
Vaata ka
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maagaas |