Andromeeda galaktika: erinevus redaktsioonide vahel
P [r2.6.4] robot muutis: ta:அந்திரொமேடா பேரடை |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:M31bobo.jpg| |
[[Pilt:M31bobo.jpg|pisi|Andromeeda galaktika]] |
||
'''Andromeeda galaktika''' ehk '''Andromeeda tähesüsteem''' ehk '''Andromeeda udu''' (varasem ja tavakeelne nimi: ''Andromeeda udukogu'') on meie Galaktika ([[Linnutee]]) naaber[[galaktikad|galaktika]], 2,9 miljoni [[valgusaasta]] ehk 920 [[kiloparsek]]i kaugusel asuv [[spiraalgalaktika]] tähistusega '''M31''' või '''NGC 224'''. Ta asub [[Andromeeda (tähtkuju)|Andromeeda tähtkuju]]s. |
'''Andromeeda galaktika''' ehk '''Andromeeda tähesüsteem''' ehk '''Andromeeda udu''' (varasem ja tavakeelne nimi: ''Andromeeda udukogu'') on meie Galaktika ([[Linnutee]]) naaber[[galaktikad|galaktika]], 2,9 miljoni [[valgusaasta]] ehk 920 [[kiloparsek]]i kaugusel asuv [[spiraalgalaktika]] tähistusega '''M31''' või '''NGC 224'''. Ta asub [[Andromeeda (tähtkuju)|Andromeeda tähtkuju]]s. |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
[[1885]]. aastal avastas [[Ernst Hartwig|Carl Ernst Albrecht Hartwig]] [[Tartu tähetorn]]is [[supernoova]] süttimise Andromeeda udus. |
[[1885]]. aastal avastas [[Ernst Hartwig|Carl Ernst Albrecht Hartwig]] [[Tartu tähetorn]]is [[supernoova]] süttimise Andromeeda udus. |
||
[[1922]]. aastal avaldas eesti [[astronoom]] [[Ernst Öpik]] ajakirjas ''[[The Astrophysical Journal]]'' artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised [[spiraaludu]]d on kaugel väljaspool [[Linnutee]] [[tähesüsteem]]i asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised [[galaktikad]] ([[spiraalgalaktika]]d. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset [[dünaamiline meetod|dünaamilist meetodit]], mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas [[USA]] astronoom [[Edwin Hubble]] [[tsefeiidid]]e [[heleduskõver]]ate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu |
[[1922]]. aastal avaldas eesti [[astronoom]] [[Ernst Öpik]] ajakirjas ''[[The Astrophysical Journal]]'' artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised [[spiraaludu]]d on kaugel väljaspool [[Linnutee]] [[tähesüsteem]]i asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised [[galaktikad]] ([[spiraalgalaktika]]d. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset [[dünaamiline meetod|dünaamilist meetodit]], mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas [[Ameerika Ühendriigid|USA]] astronoom [[Edwin Hubble]] [[tsefeiidid]]e [[heleduskõver]]ate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it. |
||
==Vaatlemine== |
==Vaatlemine== |
||
18. rida: | 18. rida: | ||
*[http://www.aai.ee/~mihkel/wwwgal.html Galaktikate füüsika (allikas)] |
*[http://www.aai.ee/~mihkel/wwwgal.html Galaktikate füüsika (allikas)] |
||
== Välislingid == |
|||
{{commons|Category:Andromeda Galaxy}} |
{{commons|Category:Andromeda Galaxy}} |
||
* [[Villu Päärt]]: [http://www.novaator.ee/ET/kosmos/andromeeda_galaktika_sundis_hiiglaslikus_kokkuporkes_video/ "Andromeeda galaktika sündis hiiglaslikus kokkupõrkes VIDEO"] Novaator, 29. november 2010 |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
{{Link FA|pl}} |
{{Link FA|pl}} |
||
Redaktsioon: 25. detsember 2010, kell 23:51
Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, 2,9 miljoni valgusaasta ehk 920 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus.
Uurimislugu
1885. aastal avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.
1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.
Vaatlemine
Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. Väga hästi vaadeldav on ta 7–8-kordse suurendusega binokli abil. Kui suurendus ületab 10 korda, on raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas.
Kasutatud kirjandus
- Kaart: Andromeeda tähtkuju
- Kaart: Andromeeda tähtkuju
- Pilt: Andromeeda udukogu
- Otsime Andromeeda udukogu (allikas)
- Galaktikate füüsika (allikas)
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Andromeeda galaktika |
- Villu Päärt: "Andromeeda galaktika sündis hiiglaslikus kokkupõrkes VIDEO" Novaator, 29. november 2010