Heleduskõver

Allikas: Vikipeedia
Asteroidi 201 Penelope heleduskõver Mount Johni ülikooli observatooriumis 2. oktoobril 2006 tehtud vaatluste põhjal. Joonis näitab ajavahemikku veidi üle täispöörde, mis kestab 3,7474 tundi

Heleduskõver on astronoomias graafik, mis näitab astronoomilise objekti heleduse muutust aja funktsioonina.

Valgust mõõdetakse tavaliselt mingis sagedusvahemikus või -ribas. Heleduskõverad võivad olla perioodilised, näiteks varjutusmuutlike kaksiktähtede, tsefeiidide, teised perioodilised muutlike või tähevarjutusi tekitavate eksoplaneetide, või mitteperioodilised, näiteks noovade, supernoovade või gravitatsiooniliste mikroläätsede sündmuse korral. Kui uurida heleduskõveraid koos teiste vaatlusandmetega, võib saada olulist informatsiooni muutlikkust põhjustava füüsikalise protsessi kohta või seada teoreetilistele ennustustele vaatluslikke piiranguid.

Muutlikud tähed[muuda | muuda lähteteksti]

Pulseeriva tähe δ Cephei heleduskõver, mis näitab tähe heledust sõltuvana pulsatsiooni faasist

Muutlike tähtede näivate heledusete graafikuid ajas kasutatakse laialdaselt nende tähtede käitumise visualiseerimiseks ja analüüsiks. Kuigi muutlike tähtede liigitamist tehakse üha enam nende spektraalsete omaduste põhjal, siis nende heleduse muutuste amplituudid, perioodid ja korduvus on endiselt olulised tegurid. Mõned muutlike tähtede tüübid, nagu tsefeiidid on väga korrapäraste heleduskõveratega, perioodid, amplituudid, ja kõvera kuju on tsüklist tsüklisse täpselt samasugune. Mõnda muud liiki muutlikel tähtedel, näiteks miriididel, on mõnevõrra vähem korrapärased suurte amplituudidega (mitu tähesuurust) heleduskõverad, ning poolregulaarsete muutlike heleduskõverad on veel vähem korrapärased ning ka nende amplituudid on väiksemad.

Muutlike tähtede heleduskõverad annavad olulist infot heleduse muutlikkust põhjustavate füüsikaliste protsesside kohta. Varjutusmuutlike tähtede korral annab heleduskõver infot kaksiktähe komponentide suuruste suhte ja nende heleduste suhte kohta. Heleduskõver võib anda infot ka orbiidi ekstsentrilisuse ja tähtede kujude moonutuste kohta. Pulseerivatel tähtedel võivad pulsatsioonide amplituudid või perioodid olla seotud tähtede kiirgusvõimsusega ning heleduskõvera kuju võib viidata ka pulseerimise moodidele.

Supernoovad[muuda | muuda lähteteksti]

Eri tüüpi supernoovade heleduskõverad

Supernoovade heleduskõverad viitavad supernoova tüübile. Kuigi supernoovade tüüpe määratakse nende spektrite põhjal, on neil kõigil tüüpilise kujuga heleduskõverad. I-tüüpi supernoovade heleduskõverad on terava maksimumiga ja aeglase kahanemisega, samal ajal kui II tüüpi supernoovad on vähem teravad maksimumiga. Heleduskõverad on kasulikud väga nõrkade supernoovade korral ja ka selleks, et määrata supernoovade alamtüüpe. Näiteks tüüp II-P (P nagu platoo) supernoovade spektrid on sarnased tüübi II-L (L nagu lineaarne) supernoovade spektritele. Need tüübid on eristatavad heleduskõvera põhjal, II-P supernoovade heleduskõverates on enne lõplikku heleduse kadu mitme nädala või kuu pikkune stabiilse heleduse periood.

Heleduskõvera inversiooni meetod[muuda | muuda lähteteksti]

Heleduskõvera inversioon on matemaatiline meetod, mida kasutatakse pöörlevate objektide pinna modelleerimiseks nende objektide heledusmuutlikkuse põhjal. Seda meetodit saab kasutada täheplekkide või asteroidide pinna albeedo kaardistamiseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]